Miks mõistab Euroopa Liidu parlament taas Zimbabwe hukka?

Zimbabwe
Zimbabwe

Euroopa Liit uuendas eile sanktsioone Zimbabwe vastu, mõistes hukka inimõiguste rikkumiste kaootilise olukorra selles Lõuna-Aafrika riigis.

Siin on, mida öeldakse Euroopa Parlamendi ühisresolutsioonis, ja selle põhjuse täpset põhjust.

1. rõhutab oma üksmeelset soovi, et Zimbabwest saaks rahumeelne, demokraatlik ja jõukas riik, kus kõiki kodanikke koheldakse seaduse alusel hästi ja võrdselt ning kus riigiorganid tegutsevad kodanike nimel, mitte nende vastu;

2. mõistab teravalt hukka hiljutiste Zimbabwe meeleavalduste ajal aset leidnud vägivalla; usub kindlalt, et rahumeelne meeleavaldus on osa demokraatlikust protsessist ja et igas olukorras tuleb vältida ülemäärast jõudu;

3. nõuab tungivalt, et president Mnangagwa jääks truuks oma ametissenimetamise lubadustele, astuks kiiresti olukorra kontrolli alla võtmiseks ja asetaks Zimbabwe taas leppimise ning demokraatia ja õigusriigi austamise teele;

4. nõuab tungivalt, et Zimbabwe ametivõimud lõpetaksid viivitamatult julgeolekujõudude väärkohtlemised ning uuriksid kiiresti ja erapooletult kõiki väiteid politsei ja riigiametnike jõu ülemäärasest kasutamisest individuaalse vastutuse kehtestamiseks, et tagada vastutus; tuletab meelde, et riigi põhiseadusega luuakse politsei ja sõjalise väärkäitumise kaebuste uurimiseks sõltumatu organ, kuid valitsus pole seda veel üles seadnud.

5. nõuab tungivalt, et Zimbabwe valitsus võtaks viivitamata tagasi kogu riigis lähetatud sõjaväelased ja noorsoo miilitsad, kes terroriseerivad elanikke, rikkudes selgelt Zimbabwe põhiseadust;

6. usub, et kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadus on mis tahes demokraatia olulised komponendid; rõhutab, et vägivallatu arvamuse avaldamine on kõigi Zimbabwe kodanike põhiseaduslik õigus, ja tuletab ametivõimudele meelde nende kohustust kaitsta kõigi kodanike õigust protestida oma halvenevate sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste vastu; kutsub valitsust üles lõpetama ZCTU juhtide ja liikmete konkreetne sihtmärk;

7. rõhutab opositsiooni põhirolli demokraatlikus ühiskonnas;

8. nõuab tungivalt, et Zimbabwe ametivõimud vabastaksid viivitamata ja tingimusteta kõik poliitvangid;

9. palub Zimbabwe valitsusel järgida ÜRO inimõiguste kaitsjate deklaratsiooni ja Zimbabwe poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste inimõigustealaste dokumentide sätteid;

10. on sügavalt mures kiire jälgimise ja massiliste kohtuprotsesside kaudu teatatud nõuetekohase menetluse rikkumiste pärast; nõuab, et kohtusüsteem peaks järgima õigusriiki ja tagama, et igas olukorras austatakse selle sõltumatust ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele; mõistab hukka kõik arreteerimised, mis on tehtud ilma süüdistusi esitamata;

11. kutsub Zimbabwe ametivõime üles viima läbi kiire, põhjalik, erapooletu ja sõltumatu uurimine väidetavate inimõiguste rikkumiste ja rikkumiste, sealhulgas julgeolekujõudude vägistamise ja seksuaalse vägivalla kohta, ning viima vastutavad isikud kohtu ette; nõuab, et sellise seksuaalvägivalla ohvritele tagataks üldine juurdepääs meditsiiniteenustele, kartmata kätte maksta;

12. mõistab hukka Interneti sulgemise, mis võimaldas ametivõimudel varjata armee ja sisejulgeolekujõudude toime pandud inimõiguste rikkumisi ning takistada sõltumatut aruandlust ja dokumenteerimist kuritarvitamise ajal mahasurumise ajal ja vahetult pärast valimisi; rõhutab, et juurdepääs teabele on õigus, mida ametiasutused peavad austama vastavalt oma põhiseaduslikele ja rahvusvahelistele kohustustele;

13. mõistab hukka POSA kuritarvitamise ja piirava olemuse ning nõuab tungivalt, et Zimbabwe ametivõimud viiksid õigusaktid vastavusse inimõiguste kaitse ja edendamise rahvusvaheliste standarditega;

14. väljendab erilist muret Zimbabwe majandusliku ja sotsiaalse olukorra pärast; tuletab meelde, et riigi peamisteks probleemideks on vaesus, töötus ning krooniline alatoitumus ja nälg; on seisukohal, et neid probleeme saab lahendada ainult ambitsioonika tööhõive-, haridus-, tervishoiu- ja põllumajanduspoliitika rakendamise kaudu;

15. kutsub kõiki poliitilisi osalejaid üles kandma vastutust ja vaoshoitust ning hoiduma eelkõige vägivalla õhutamisest;

16. tuletab Zimbabwe valitsusele meelde, et Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide toetus Cotonou lepingu kontekstis ning kaubandusele, arengule ja majandusabile sõltub tingimusel, et ta järgib õigusriiki ja rahvusvahelisi konventsioone ning lepingud, mille osaline ta on;

17. tuletab meelde, et pikaajaline toetus sõltub pigem kõikehõlmavatest reformidest kui lihtsalt lubadustest; nõuab, et Euroopa suhtlus Zimbabwega oleks väärtuspõhine ja kindel Zimbabwe ametivõimude suhtes;

18. nõuab tungivalt, et valitsus rakendaks viivitamatult uurimiskomisjoni valimisjärgse vägivalla soovitused, eelkõige poliitilise sallivuse ja vastutustundliku juhtimise edendamine ning riikliku dialoogi alustamine usaldusväärse, kaasava, läbipaistva ja aruandekohustuslikul viisil;

19. võtab teadmiseks valitsuse tahte täita reformikohustused; rõhutab siiski, et need reformid peaksid olema nii poliitilised kui ka majanduslikud; julgustab valitsust, opositsiooni, kodanikuühiskonna esindajaid ja usujuhte osalema võrdsetel alustel riiklikus dialoogis, kus austatakse ja kaitstakse inimõigusi;

20. kutsub valitsust üles täielikult rakendama ELi valimisvaatlusmissiooni soovitusi, eriti mis puudutab õigusriiki ja kaasavat poliitilist keskkonda; rõhutab kümmet esmatähtsat soovitust, mille valimisvaatlusmissioon on välja toonud ja mis on esitatud peavaatleja president Mnangagwale 10. oktoobri 2018. aasta kirjas - nimelt selleks, et luua kõigile erakondadele võrdsed võimalused, et tagada selgem ja sidusam õigusraamistik ; tugevdada ZEC-i, muutes selle tõeliselt sõltumatuks ja läbipaistvaks, taastades seeläbi usalduse valimisprotsessi vastu; tagada, et ZEC-i sõltumatuse tugevdamine vabastaks selle valitsuse järelevalvet oma määruste kinnitamisel; ja luua kaasavam valimisprotsess;

21. kutsub ELi delegatsiooni ja ELi liikmesriikide saatkondi Zimbabwes üles jätkama riigi arengute hoolikat jälgimist ja kasutama kõiki asjakohaseid vahendeid inimõiguste kaitsjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiühingute toetamiseks, et edendada Cotonou lepingut ja toetada demokraatiat toetavaid liikumisi;

22. kutsub ELi üles tõhustama oma poliitilist dialoogi Zimbabwega inimõiguste alal Cotonou lepingu artikli 8 alusel;

23. kutsub Euroopa Ülemkogu üles vaatama läbi Zimbabwe üksikisikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed, sealhulgas praegu peatatud meetmed, pidades silmas vastutust hiljutise riigivägivalla eest;

24. nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus, eriti Lõuna-Aafrika Arenguühendus (SADC) ja Aafrika Liit (Aafrika Liit), annaks Zimbabwele aktiivsemat abi, et leida praegusele kriisile jätkusuutlik demokraatlik lahendus;

25. nõuab tungivalt, et naaberriigid järgiksid rahvusvahelise õiguse sätteid ja kaitseksid varjupaiga andmisega Zimbabwes vägivalla eest põgenikke, eriti lühiajaliselt;

26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, Zimbabwe valitsusele ja parlamendile, Lõuna-Aafrika Arenguühendus ja Aafrika Liit ning Rahvaste Ühenduse peasekretär.

Siin põhineb Euroopa Parlamendi ühine resolutsiooni ettepanek olukorra kohta ZImbabwes:

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Zimbabwe kohta;

- võttes arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet 2018. aasta ühtlustatud valimiste kohta Zimbabwes ja ELi valimisvaatlusmissiooni peavaatleja 10. oktoobril president Mnangagwale saadetud kirja lõpparuande peamiste järelduste kohta ,

- võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja pressiesindaja 17. jaanuari 2019. aasta avaldust olukorra kohta Zimbabwes,

- võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 24. juuli 2018. aasta ja 18. jaanuari 2019. aasta avaldusi Zimbabwes,

- võttes arvesse ELi ja Aafrika Liidu välisministrite kohtumisel 21. ja 22. jaanuaril 2019 välja antud ühist kommünikeed,

- võttes arvesse Zimbabwe inimõiguste komisjoni seirearuannet pärast 14. jaanuari kuni 16. jaanuari 2019 toimunud eemalviibimist ja hilisemaid häireid,

- võttes arvesse Zimbabwe uurimiskomisjoni 1. augusti valimisjärgse vägivalla aruannet;

- võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja pressiesindaja 2. augusti 2018. aasta avaldust valimiste kohta Zimbabwes,

- võttes arvesse rahvusvaheliste valimisvaatlusmissioonide 2. augusti 2018. aasta ühisavaldust Zimbabwe ühtlustatud valimistel, milles taunitakse politsei ja armee liigset jõu kasutamist protestide summutamiseks,

- võttes arvesse ELi delegatsiooni, Harares viibivate ELi liikmesriikide esinduste juhtide ning Austraalia, Kanada ja Ameerika Ühendriikide esinduste juhtide 9. augusti 2018. aasta kohalikku ühisavaldust opositsiooni suunamise kohta Zimbabwes,

- võttes arvesse ELi nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta järeldusi Zimbabwes käimasoleva poliitilise ülemineku valguses,

- võttes arvesse nõukogu 2017. veebruari 288. aasta otsust (ÜVJP) 17/2017, millega muudetakse otsust 2011/101 / ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta1,

1 ELT L 42, 18.2.2017, lk 11. XNUMX.

- võttes arvesse 1981. aasta juuni Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste hartat; RC EN

mille Zimbabwe on ratifitseerinud,

- võttes arvesse Zimbabwe põhiseadust;

- võttes arvesse Cotonou lepingut;

- võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4;

A. arvestades, et Zimbabwe inimesed kannatasid aastaid president Mugabe juhitud autoritaarse režiimi all, mis säilitas oma võimu korruptsiooni, vägivalla, eeskirjade eiramise käes vaevatud valimiste ja jõhkra julgeolekuaparaadi kaudu;

B. arvestades, et 30. juulil 2018 toimusid Zimbabwes esimesed presidendi- ja parlamendivalimised pärast Robert Mugabe tagasiastumist 2017. aasta novembris; arvestades, et valimised pakkusid riigile võimalust murda vaidlusaluste valimiste ajalooga, mida iseloomustavad poliitiliste ja inimõiguste kuritarvitamine ning riiklikult toetatud vägivald;

C. arvestades, et 3. augustil 2018 kuulutas Zimbabwe valimiskomisjon (ZEC) presidendivalimiste võitjaks Emmerson Mnangagwa 50.8% häältega opositsioonikandidaadi Nelson Chamisa 44.3% vastuhäälega; arvestades, et opositsioon vaidlustas tulemused kohe, väites, et valimised olid võltsitud; arvestades, et konstitutsioonikohus lükkas need väited tõendite puudumise tõttu tagasi ja president Mnangagwa investeeriti ametlikult 26. augustil uueks ametiajaks;

D. arvestades, et ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuandes märgitakse, et ZECi esitatud arvud sisaldasid palju kõrvalekaldeid ja ebatäpsusi ning tõstatasid piisavalt küsimusi, et tekitada kahtlusi esitatud arvude täpsuses ja usaldusväärsuses;

E. arvestades, et järgmisel päeval pärast valimisi oli tulemuste teatamisega viivitamine viinud valimistejärgse vägivalla puhkemiseni, mille tagajärjel opositsiooni poolt kutsutud meeleavaldustel hukkus kuus ja palju vigastada; arvestades, et rahvusvahelised vaatlejad, sealhulgas EL, mõistsid sõjaväe ja sisejulgeolekujõudude vägivalla ja ülemäärase jõu kasutamise hukka;

F. arvestades, et Zimbabwe inimõiguste komisjon avaldas 10. augustil 2018 avalduse 2018. aasta ühtlustatud valimiste ja valimisjärgse keskkonna kohta, mis kinnitas, et sõjaväed ründasid meeleavaldajaid, väljendades sügavat muret politsei jõhkruse ja vägivaldse käitumise pärast. väites, et meeleavaldajate põhiõigusi on rikutud; arvestades, et komisjon on kutsunud valitsust üles alustama riiklikku dialoogi;

G. arvestades, et 26. augustil 2018 Harares ametivande andmisel lubas president Emmerson Mnangagwa kõigile Zimbabwe elanikele helgemat ja ühist tulevikku, ületades parteiliinid, valitsuse pühendumuse korral konstitutsionalismile, kinnistades õigusriigi põhimõtteid, võimude lahususe põhimõte, kohtusüsteemi sõltumatus ja poliitika, mis meelitaks nii kodumaist kui ka ülemaailmset kapitali;

H. arvestades, et 2018. aasta septembris moodustas president Mnangagwa uurimiskomisjoni RC EN

milles jõuti 2018. aasta detsembris järeldusele, et ulatuslikke varalisi kahjustusi ja vigastusi põhjustanud meeleavaldusi õhutasid ja korraldasid nii julgeolekujõud kui ka MDC alliansi liikmed ning et sõjaväe paigutamine oli õigustatud ja kooskõlas põhiseadusega; arvestades, et opositsioon lükkas aruande tagasi; arvestades, et komisjon nõudis julgeolekujõudude uurimist ja kuritegude toimepanijate kohtu alla andmist ning soovitas ohvritele hüvitist saada;

I. arvestades, et poliitilised pinged on valimiste järgselt dramaatiliselt suurenenud ja vägivallateated on jätkuvalt ohustatud, seades tõsiselt ohtu riigis algatatud demokraatliku trajektoori;

J. arvestades, et majanduse kokkuvarisemine, sotsiaalteenustele juurdepääsu puudumine ja kõige elementaarsemate kaupade hinnatõus ajasid inimesed viha alla; arvestades, et ajavahemikus 14. – 18. jaanuar 2019 oli Zimbabwes Zimbabwe ametiühingute kongressi (ZCTU) algatusel nn riikliku seiskamise ajal toimunud proteste ja meeleavalduste hoogne tõus pärast kütusehindade 150% tõusu; arvestades, et protestid olid ka vastus suurenevale vaesusele, kehvale majanduse olukorrale ja elatustaseme langusele;

K. arvestades, et silmitsi selle protestiliikumisega mõistis valitsus 14. jaanuaril 2019 hukka "teadliku kava põhiseadusliku korra õõnestamiseks" ja kinnitas, et see "reageerib asjakohaselt neile, kes soovivad rahu saboteerida";

L. arvestades, et märulipolitsei reageeris ülemäärase vägivalla ja inimõiguste rikkumistega, sealhulgas elava laskemoona kasutamine, meelevaldsed arreteerimised, röövimised, repressioonide ohvrite ravimiseks mõeldud meditsiiniasutuste haarangud, arreteeritute kiire jälgimine ja massilised kohtuprotsessid, piinamine arreteeritud inimeste vägistamisjuhtumid ning era- ja avaliku vara hävitamine;

M. arvestades, et valitsuse määratud inimõiguste komisjon avalikustas aruande, mis näitab, et sõdurid ja politsei on süstemaatiliselt piinanud;

N. arvestades, et üle 17 inimese on tapetud ja sajad vigastada saanud; arvestades, et on arreteeritud umbes tuhat inimest, sealhulgas 9–16-aastaseid lapsi, ja umbes kahele kolmandikule arreteeritutest keelduti kautsjoni eest; arvestades, et paljusid hoitakse endiselt ebaseaduslikult kinni ning neid on vahi all olles väidetavalt pekstud ja rünnatud;

O. arvestades, et tõendid näitavad, et mõrvade, vägistamiste ja relvastatud röövimiste eest on suuresti vastutanud armee; arvestades, et sajad aktivistid ja opositsiooniametnikud jäävad peitu;

P. arvestades, et inimõiguste vaatlejad ning kohalikud ja rahvusvahelised osalejad, sealhulgas EL, on valitsuse reaktsiooni protestidele laialt mõistnud kui „ebaproportsionaalset“ ja „liigset“;

Q. arvestades, et telekommunikatsiooni katkestamisest on saanud režiimi vahend, mis blokeerib sotsiaalvõrgustikes korraldatavate meeleavalduste koordineerimise; arvestades, et mobiilne RC EN

ja tavatelefoni side, samuti internet ja sotsiaalmeedia kanalid blokeeriti korduvalt, et takistada juurdepääsu teabele ja suhtlemisele ning varjata massilisi inimõiguste rikkumisi, mida riik valmistus toime panema; arvestades, et Zimbabwe ülemkohus tunnistas, et sidetõrje seaduse kasutamine võrgusuhtluse peatamiseks oli ebaseaduslik;

R. arvestades, et ametivõimud korraldasid meeleavaldajate ulatusliku ukselt uksele otsimise, viies kodust rahumeelsed meeleavaldajad, inimõiguste kaitsjad, poliitilised aktivistid, silmapaistvad kodanikuühiskonna juhid ja nende lähedased;

S. arvestades, et naaberriikidest, nagu Lõuna-Aafrika Vabariik, on saanud poliitilise rõhumise ja majanduslike raskuste eest põgenevate Zimbabwe elanike keskus;

T. arvestades, et politsei on pidevalt kuritarvitanud kehtivaid seadusi, näiteks avaliku korra ja julgeoleku seadust (POSA), et põhjendada opositsiooniliikmete ja inimõiguste aktivistide ohjeldamist ning keelustada seaduslikud ja rahumeelsed meeleavaldused;

U. arvestades, et Zimbabwe inimõiguste ja demokraatiaga seotud tulemused on sõnas vaesemad; arvestades, et Zimbabwe elanikke ja inimõiguste kaitsjaid kannatavad jätkuvalt rünnakud, vihakõne, mustamiskampaaniad, hirmutamis- ja ahistamisaktid ning regulaarselt on teatatud piinamistest;

V. arvestades, et president kutsus üles pidama 6. veebruaril alanud riiklikku dialoogi ja kutsus kõiki poliitilisi parteisid osalema, kuid peamine opositsiooniline partei Liikumine Demokraatlike Muutuste nimel (MDC) keeldus osalemast;

W. arvestades, et Zimbabwe on alla kirjutanud Cotonou lepingule, mille artiklis 96 on sätestatud, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on AKV-ELi koostöö oluline element;

<

Andmeid autor

Jürgen T Steinmetz

Juergen Thomas Steinmetz on alates teismelisest Saksamaal (1977) töötanud pidevalt reisi- ja turismitööstuses.
Ta asutas eTurboNews 1999. aastal ülemaailmse reisiturismi tööstuse esimese veebikirjana.

Jaga...