Ramsari sait Katonga jõgi Ugandas on tõsine oht investorite poolt, kes tagastavad selle märgalalõigu Hiina ettevõtte ehitatava tehase ehitamiseks.
A Ramsari sait on märgalala, mis on Ramsari konventsiooni kohaselt määratud rahvusvahelise tähtsusega alaks. Märgalade konventsioon, tuntud kui Ramsari konventsioon, on valitsuste vaheline keskkonnaleping, mille UNESCO asutas 1971. aastal Iraanis asuvas Ramsari linnas.
See märgala asub Victoria järve valglas ja on 2006. aastast kantud jõeinfosüsteemi (RIS) kui saidi number 1640. Sellel on pikk kitsas sookaas Masaka perifeeriast, Nabajjuzi märgalasüsteemist kuni suuremani. Katonga jõe süsteem.
See on kudemispaik mudakaladele ja kopsukaladele, samuti toetab see ülemaailmselt ohustatud linnuliike ja ohustatud Sitatungat. See Ramsari sait asub Buganda kuningriigi traditsioonilises Buddu maakonnas ning osa taimestikku ja loomastikku on tihedalt seotud kultuuriliste normide ja traditsioonidega, eriti totemitega.
Tehase ehitamise häiriva avastuse juhtis avalikkus tähelepanu sotsiaalmeedias toimunud tiraadi järel Jude Mbabali, kes on Masaka linnaosa esimees, kus märgalade süsteem osaliselt asub.
Esimees teatas: „Olen täna hommikul Kampalasse (mööda Masaka teed) sõites šokeeritud, et näha selle jõe lõiku Kayabwe silla juures mullaga täis, et vabriku ehitamiseks maad tagasi nõuda. See ei ole minu linnaosas ja seetõttu pole mul jurisdiktsiooni, kuid tundsin muret, peatusin, kõndisin ringi, et täpselt näha, mis toimub.
"Kui küsiti politsei eest, kes oli määratud seda objekti valvama, vastas, et vara kuulub Hiina firmale ja et nad lihtsalt paigutati selle valvamiseks."
Selgelt räpane esimees kurtis: „Parlament on just vastu võtnud 2019. aasta riikliku keskkonnaseaduse, mille paragrahv 52 (a) näeb ette kerkivad keskkonnaprobleemid, sealhulgas jõgede ja järvede kaitsmine inimtegevuse eest, mis võib kahjulikult mõjutada jõgesid, järvi ja elavaid inimesi selles sisalduvad organismid. Seadusega loodi ka rangemad karistused rikkumisega seotud süütegude eest. Kuid asjaomased ametiasutused ei soovi endiselt oma tööd teha, hoolimata sellest heast seadusest, mis pakub isegi rangemaid karistusi.
Sellest ajast alates andis riiklik keskkonnakorraldusasutus (NEMA) - valitsuse parastatal, kes on volitatud keskkonda kaitsma ja haldama - 29. septembril avalduse vastusena sotsiaalmeediasse tehtud postitustele.
Nad tunnistavad, et Hiina ettevõte omandas Mpigi linnaosas Kayabwes 40 aakrit maad ühelt Mwebasalt ja taotles maa kasutamist laoüksuste arendamiseks. NEMA inspektorite rühm külastas seda kohta ja avastas, et ainult 6 aakrit maad oli kuiv, ülejäänud aga mitte. NEMA väljastas ettevõttele kasutusloa ja heakskiidu, piirates tegevust ainult kuue aakri kuiva maaga.
Vilepuhuja (esimehe) hoiatuse järel kontrollis NEMA ruume ja avastas, et arendaja tegeleb tegevusega väljaspool heakskiidetud kuue aakri suurust kuivamaad. Seejärel saatis NEMA arendajale parendusteate, käskis neil ametlikult eemaldada prügimägi ja peatada kõik väljaspool heakskiidetud piirkonda toimuvad tegevused.
NEMA meeskond on seda saiti külastanud ja avastanud, et hoiatust ja parendusteavet eirati. Ettevõte on jätkanud märgalale tungimisega enam kui 40 aakri suuruse maa kasutamist.
"Arvestades varasemat ettevaatlikkust ...," seisab avalduses osaliselt: "... oleme nüüd algatanud ettevõtte suhtes karistustoimingute algatamise protsessi, mis hõlmab kasutajaloa tühistamist, omanike arreteerimist, kohtu alla andmist kohtus ja taastamist degradeerunud ala oma hinnaga. "
Avalikkus kahtleb jätkuvalt skeptiliselt, miks on enne tegutsemist alati vaja vilepuhujat. Näiteks Lweera soo on riisikasvatuseks tagasi nõudnud veel üks Hiina investor NEMA nina all ning mitmed teised sood Nsangis, Kyengeeras ja Lubigis, kõik samal valgalal, kuhu on tungitud.
Esimeest Mbabalit on nii NEMA, keskkonnakaitsjad kui ka laiem avalikkus tema tegevuse eest tervitanud.
