Turismi tuleviku kujundamine

0a1a-248
0a1a-248

Umbes viimasel kümnendil on turism positsioneerinud end globaalselt arenguplaneerimisruumis ja arengudiskursuses kriitilise muutujana. Tänapäeval on ettevõtted, valitsused, rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid loonud või loovad programme, algatusi ja programme turismi arengu soodustamiseks. Ka akadeemilised asutused on oma õppekava olulise elemendina tutvustanud, korraldanud või ümber korraldanud turismi. Lääne-India ülikool pole erand. UWI on oma paljude kursuste, keskuste ja instituutide kaudu valmistanud meie Kariibi mere kodanikke ette turismisektori kasvu pakutavateks laienevateks võimalusteks ja eelisteks. Kuid meil on veel palju teha.

Turism ja areng

UNTWO andmetel WTTC, CTO, PATA ja mitmed teised piirkondlikud ja ülemaailmsed institutsioonid, on turismi tunnustatud jõuna, mis kiirendab inimarengut, sotsiaalset ja majanduslikku kaasatust, ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, inimväärse töö loomist, keskkonnasäästlikkust ning toetab ka piirkondlikku integratsiooni. .

Tõepoolest, turismi panus nii riigi kui ka regionaalsesse arengusse on jätkuvalt tohutu ja julgen öelda, et võrreldamatu. Esiteks on turism mitmel viisil seotud säästva majanduse mõistega. Majandusnäitajad näitavad, et Kariibi mere piirkond on maailmas kõige enam turismist sõltuv, turism on peamine majandussektor 16-s 28-st Kariibi mere osariigist ning turismi kogupanus Kariibi mere piirkonna tööhõivesse on maailma andmetel hinnanguliselt 2.4 miljonit töökohta. Reisimise ja turismi 2018. aasta aruanne. Jamaica turismis töötab iga neljas inimene.

Lisaks otsesele tööturismile ja külalislahkusele on turismiettevõtetele sisendmaterjalide pakkumiseks suured kaudsed võimalused, mis pakuvad külastajate kogemusi sellistes valdkondades nagu majutus, toit ja joogid, kultuuri- ja loomekunst, meelelahutus ja vaba aeg, põllumajandus, tootmine, pangandus ja rahandus ning välismaised teenused vahetada.

Turism on elamusturismi mõiste kaudu seotud ka pärandi ja kultuuri säilitamisega. Enamik turiste reisib selleks, et saada autentseid elamusi, mis eeldavad, et nad osalevad tegevustes ning tarbivad ja omandavad tooteid/kaupu, mis on oma reisivate riikide päritolu. Turism aitab seega säilitada loodus- ja kultuuriressursse, luues samal ajal tulusid ja sissetulekuid kohalikele elanikele.

Turismi potentsiaali vallandamiseks kaasavasse majanduskasvu ja arengusse panustades on meie turismiministeeriumis põhitähelepanu suunatud uuenduslike viiside leidmisele, kuidas vähendada turismisektoris majanduslikku leket ja parandada kinnipidamist. Seda mandaati juba täidetakse meie sidemete võrgustiku kaudu, mis on koordineerinud poliitikaid ja strateegiaid, mille eesmärk on tugevdada sidemeid teiste majandussektoritega, eriti põllumajandus- ja tootmissektoriga, tugevdada kohalike elanike ja kogukondade poolt tööstusest saadavat kasu ning edendada laiemat osalust. kodanike poolt.

Samas tunnistame, et Kariibi mere sihtkohtade konkurentsivõime sõltub oluliselt sellest, kui hästi me oma inimesi tekkivateks võimalusteks ette valmistame. Kui tahame, et Kariibi mere sihtkohad jääksid ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks ja suurendaksid oma osa ülemaailmsel turismiturul, peame leidma viise, kuidas avada uusi konkurentsivõime ja suhtelise eelise allikaid.

Traditsiooniliselt on turismisektoris olnud üks kõrgemaid tööjõu liikuvuse määrasid kõigist majandussegmentidest. Paljud meie kodanike võimalused nõuavad aga väheseid oskusi ja pakuvad piiratud väljavaateid majanduslikuks liikuvuseks. See asjaolu on suuresti tingitud asjaolust, et enamik turismiga seotud töökohti eeldavad madala kuni keskmise taseme tehnilisi oskusi. Ülemaailmne turismiturg on aga muutumas üha diferentseeritumaks ja segmenteeritumaks. Sellest tulenevalt sõltub reisimise ja turismi jätkuv kasv piirkonnas sellest, kas täiendava inimkapitali nõudluse rahuldamiseks on saadaval õiged õigete oskustega inimesed. Ja meie, MOT, oleme töötanud selle nimel, et luua kohalikus turismiruumis paradigma muutus, mille tulemusena saavad meie kodanikud rohkem sisukaid töökohti, ja ma arutleme selle üle mõne minuti pärast.

Paljud suundumused mõjutavad oskusi, mis on vajalikud turismiga seotud töökohtade (nt digitaliseerimine ja virtualiseerimine) pädevaks täitmiseks, vajadust jätkusuutliku käitumise ja tavade järele, mittetraditsiooniliste segmentide kasvu, rahvusvaheliste reisijate muutuvat demograafiat (nooruslikum, spetsiifilisem) , muutuvad eluviisid ja tarbijate nõudmised ning vajadus andmepõhise poliitika järele. Tehnoloogial on olnud oluline mõju turismiga seotud tööhõivele ning teenuste osutamise toetamisele ja muutmisele. Ehkki tehnoloogia on turismivaldkonnas teatud oskusi alandanud, on see täiendanud ka muid oskusi, eriti turunduse, teabe ja suhtlemise valdkonnas. Kariibi mere sihtkohad peavad tunnistama uue põlvkonna nooremate reisijate erinevaid eelistusi ning võrguteenuste ja turunduse kasvavat tähtsust, eriti mobiilse Interneti kaudu. Turismi tulevik seisneb IKT võimete, näiteks suurandmete, suurandmete analüüsi, masinõppe, plokiahelatehnoloogiate, asjade Interneti, robootika jms manipuleerimises ja kasutamises. Seetõttu peame kiiresti kasutama võimalusi kvalifitseeritud tööhõiveks IKT-ga seotud valdkondades turismi valdkonnas.

Ebatraditsiooniliste turgude kasv Euroopas, Aasias ja Kesk-Ameerikas eeldab suuremat keskendumist kultuuriuuringutele ja erinevate võõrkeelte pädevuste arendamisele. Suurenenud keskendumine andmepõhisele poliitikale, et paremini mõista turgude esilekerkivaid vajadusi, analüüsida suundumusi ja ennustada tulevikumustreid, tähendab, et turismiarenduse strateegia peab üha enam rõhutama teaduspõhiseid oskusi. Arenev turismiturg nõuab kaasaegseid juhtimisoskusi, mis võivad aidata kaasa selle sektori tulemuslikkuse paranemisele, tõstes tootlikkust läbi parema personali planeerimise ja ajakava, kasutades uut tehnoloogiat ja parandades töötajate motivatsiooni, vähendades seeläbi töötajate voolavust. Kõige tähtsam on see, et me peame andma oma kodanikele konkurentsivõimelised ärijuhtimise ja turunduse oskused, mis on vajalikud edukaks turismiettevõtete toimimiseks sellel globaliseerunud ajastul.

Praegusel ajajärgul peab majutussektor võitlema negatiivse arusaamaga madalatest palkadest ja karjäärivõimaluste puudumisest peale algtaseme töökohtade. Uuringud on näidanud, et paljudel ülikooli tudengitel on turismist perifeerne vaade. Nõutavate oskuste ja karjääriarengu võimaluste kohta on sageli vähe teavet ja väärarusaamu. Riikide valitsused peavad võtma juhtrolli pikaajalise tööjõu arendamise strateegia väljatöötamisel. Ideaalis töötaks selline strateegia välja tööstuse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamise laiemas kontekstis, kuna kasvav nõudlus oskustööjõu järele on jätkuvalt suureks väljakutseks kõikides riikides. On väga soovitatav, et strateegiad ja nende rakendamine tuleks läbi viia koos era- ja haridussektoriga ning võtta arvesse tööstuse kokkulepitud kohustusi.

Tugev institutsiooniline raamistik on vajalik haridus- ja koolituspoliitika ja -programmide kindlaksmääramiseks, mis toetavad turismi atraktiivsemat tööturgu ja ettevõtluskeskkonda, mis võimaldab tööstusel säilitada piisava ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ning seeläbi toetada tootlikkuse tõstmist tööstusele. Minu arvates on ametlik kvalifikatsioon turismis alati nõutav, kuid nende olemasolu ja laialdaselt pakutav võimalus turismi kvalifikatsiooni omandamiseks ja pädevuse arendamiseks võib aidata kaasa ameti ja sektori prestiiži tõstmisele.

Uuring WTTC näitas, et reisimise ja turismi inimkapitaliga seotud väljakutsed on märkimisväärselt suuremad kui teistes sektorites ning enamik uuringus osalevaid riike näeb järgmise kümne aasta jooksul silmitsi talentide puudujäägiga või puudusega reisimise ja turismi valdkonnas. Talendi arendamine takistab ka paljude kõrget kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade täitmist võõrtöölistega. Seega julgustatakse nii avalikku kui ka erasektorit kohe tegutsema, et lahendada eeldatav talentide puudus.

Arvestades UWI turismiportfelli tugevat olemust, mida hiljuti laiendati hiljuti siinse UWI-s asuva piirkonna esimese ülemaailmse turismitaluvuse ja kriisijuhtimise keskuse käivitamisega, muutusid turismiruumis, uued õpetustehnoloogiad, turismi üha mitmekesisem olemus. on aeg UWI-l oma turismiportfell ümber kujundada ja koondada oma programmid, kursused, instituudid, keskused jne ühe katuse alla siin Kariibi mere turismimekas (Montego Bay) kooli või turismiteaduskonna asutamisega .

Tõepoolest, UWI-de ülemaailmne tunnustamine võimsa intellektuaalse institutsioonina paneb UWI-le sellise teaduskonna või kooli kaudu veelgi olulisema panuse piirkonna arengusse. Kindlasti saaksin seda pingutust toetada ja kuigi ma ei saa rääkida oma Kariibi mere kolleegide nimel, olen enam kui kindel, et sellel on ka piirkonna valitsuse toetus. Täpsemalt, kooskõlas administratsiooni mandaadiga, millesse ma kuulun, kordan oma pühendumust säästva turismitoote edendamisele, mis edendab kohalike kogukondade heaolu ja kaasab turismiteenuste pakkumisel rohkem kohalikke talente.

<

Andmeid autor

Ülesande toimetaja

Ülesande peatoimetaja on Oleg Siziakov

Jaga...