Aastakümnete jooksul on Maa kõrgeim mägi Everest meelitanud kohale palju põnevuseotsijaid ja mägironijaid, kes on innukad püüdma ületada oma piire kõige hirmutavamate takistuste vastu. Kahjuks on see olnud paljudele ka viimaseks puhkepaigaks. Ja nende raiskamise eest.
2000. aastal nimetati seda prügimäeks, Everest on nüüd karm meeldetuletus inimkonna poolt keskkonnale kulunud lõivudest, millele viitavad piirkonna ametnikud, kes väljendavad muret praeguse olukorra pärast.
Mount Everest, mis kunagi oli tuntud kui üks puutumatumaid ja puutumatumaid kohti Maal, on kahjuks muutunud tohutuks prügimäeks.
See probleem tuleneb kasvavast väljakutsest kohaneda üha kasvava mägironijate sissevooluga, kellest märkimisväärne osa eirab oma kohustust puhtuse eest hoolitseda. Olukord on sedavõrd halvenenud, et õhk rikub nüüd väljaheidete haisu, sest lumi hakkab sulama.
Mount Everest, mis seisab muljetavaldaval 29,032 XNUMX jala kõrgusel, asub piiril Nepal ja Tiibet. Selle majesteetliku mäe ronimishooaeg toimub aprillis ja mais ning vähemtuntud kahekuuline hooaeg septembris. Ronijatele on saadaval kaks baaslaagrit, millest ühte pääseb North Ridge'ist ja teise Southeast Ridge'ist. Enne tippu jõudmist on veel kolm laagrit: 2. laager 21,300 3 jala kõrgusel, 23,950. laager 4 26,000 jala kõrgusel ja XNUMX. laager XNUMX XNUMX jala kõrgusel.
Ligikaudu 500 mägironijat teevad igal aastal tippkohtumisele jõudmiseks ette raske teekonna. 2023. aastal andis Nepal Mount Everesti vallutamiseks pürgijatele kokku 478 luba. 209. aasta aprilliks eraldatud 2024 loast väljastati 44 USA mägironijatele, 22 Hiina mägironijatele, 17 Jaapani mägironijale, 16 Venemaa mägironijatele ja 13 Ühendkuningriigi mägironijatele.
Alates sellest aastast peavad kogu maailmast pärit mägironijad, kes soovivad kuulsat mäge vallutada, soetama baaslaagrist tualettkoti ja transportima selle tippu. Laskumisel on nad kohustatud koti koos jäätmetega ära andma.
Mount Everesti üle võimul olev vald rakendas tänavu mäel puhtuse säilitamiseks mägironijatele uut määrust.
"Inimeste jäätmed, nagu uriin ja väljaheited, on põhjustanud reostust, mistõttu pakume mägironijatele kakakotte, et kaitsta Mount Everesti ja ümbritsevaid Himaalaja piirkondi," ütles Khumbu Pasang Lhamu vallavalitsuse esimees Mingma Chhiri Sherpa.
Inimjäätmete käitlemise probleem Himaalajas teravneb, eriti Everesti piirkonnas. Inimtegevuse tõusu tõttu muutub uriini ja väljaheidete kogunemine püsivaks probleemiks. 45-päevase ronimishooaja jooksul elavad Everesti baaslaagris sajad inimesed ilma korralike tualettruumideta, mis raskendab jäätmete kõrvaldamise väljakutset.
Sagarmatha reostustõrjekomitee teatas, et kevadhooajal külastab baaslaagrit ligikaudu 350 mägironijat, kes jätavad maha 70 tonni jäätmeid. Nende jäätmete hulka kuulub 15-20 tonni inimjäätmeid, 20-25 tonni plastikut ja paberit ning 15-20 tonni lagunevaid köögijäätmeid.
