Tere hommikust kõigile. Mul on väga kahju, et ma ei saa teiega täna selle aasta ametlikul avamisel liituda Kariibi mere säästva turismi konverents Areng. Arvestades saabumist Troopiline torm Dorian Mul ei õnnestunud lennata St. Vincentisse, et osaleda isiklikult ühel CTO tähtsaimal konverentsil, mis praeguseid kliimatingimusi arvestades on väga õigeaegne.
Hoolimata sellest luksumisest on mul üsna palju asju, mille eest olen tänulik. Olen tänulik, et siiani on ilmastiku mõju jäänud minimaalseks ja Kariibi mere piirkond jätkab - sõna otseses mõttes - naeratust läbi tormi. Olen tänulik tehnoloogia eest, mis võimaldas mul sellel konverentsil vähemalt virtuaalselt kohal olla. Kõige tähtsam on see, et olen teile, delegaatidele, tänulik, kes vaatamata ilmastiku väljakutsetele otsustasid osaleda konverentsil, mis annab tunnistust teie pühendumusest Kariibi mere säästva turismi arendamisele.
Meie, CTO, tahaksime eriti tänada St. Vincenti ja Grenadiinide valitsust ning inimesi selle tähtsa sündmuse korraldamise nõustumise eest. See sündmus on esimene omalaadne CTO -üritus, mida korraldavad St. Vincent ja Grenadiinid. Täname teid külalislahkuse eest, eriti selle nädala alguses ilmastikuolude tõttu. Täname ka teie otsust korraldada konverents, arvestades viivitust ühe päeva võrra.
Mul on suur rõõm teiega avamisel rääkida, mis tõotab tulla väga huvitav ja mõtlemapanev paar päeva. Veelgi olulisem on see, et loodame, et selle perioodi lõpus toovad arutelud kaasa tegevusi ja koostööd, mis omakorda aitavad kaasa selle valdkonna ümberkujundamisele, millele loodame oma piirkondliku majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Tõepoolest, jätkusuutlikkuse kontseptsioon, mis oli peaaegu kuulmatu vaid 30 aastat tagasi, on nüüd muutunud moesõnaks, nagu peaks. Üha enam mõistame, et see sõna, mida eelmistel põlvkondadel vaevalt räägiti, on nüüd võimas keskpunkt, kuna see määratleb selgelt ja lühidalt, kuidas me peaksime lisaks ümbritsevale maailmale ise oma elu korraldama.
Kariibi meri on meie viil maa peal ja nagu igal pool mujal siin planeedil, on sellel ka oma ainulaadne segu looduslikest omadustest. See on elanud elu tuhandeid (võib -olla miljoneid) aastaid ja jätkab seda isegi siis, kui elu muutub kõikjal keerulisemaks. Meil kui hooldajatel on kohustus tagada, et aitame kaasa elu säilimisele praegu ja tulevikus.
On väga õpetlik, et selle konverentsi teema sisaldab fraasi „Õige tasakaalu hoidmine”. Peame oma mõtete esirinnas hoidma õrna tasakaalu oma arengu kui inimkonna ja muutuste vahel, mida oleme põhjustanud meid ümbritsevas maailmas. Rauaaja viimases osas, kus me praegu elame, on inimene näinud mehaanilise ja teadusliku arengu eksponentsiaalset taset. Tegelikult on selge, et inimese areng viimase saja aasta jooksul on sisuliselt edestanud Maa kohanemist selle arenguga. See on toonud kaasa mõned kohutavad tagajärjed, nagu kliimamuutus, millega me täna silmitsi seisame.
Nüüd tuleme turismi juurde. Kuna turism on maailma kõige turismist sõltuvam piirkond, pole kahtlust, et turism on suures osas piirkonna majanduslik elujõud. Miljonid meie kodanikud sõltuvad otseselt ja kaudselt turismist. Lisaks töökohtadele, mis on otseselt aidanud kaasa Kariibi mere majapidamiste heaolule, on turism aidanud kaasa ka koolide ja meditsiiniasutuste ehitamisele, kommunaalteenuste ja teede uuendamisele ning on üldiselt parandanud piirkonna elukvaliteeti. Mõnel juhul on see viimastel kolmekümnel aastal mõnes riigis peaaegu fenomenaalselt arenenud, eriti võrreldes eelmise kolmekümne aastaga. Ja nagu ülemaailmne inimarengu ja loodusliku kohanemise suhe, millele ma varem viitasin, ei ole Kariibi mere turismi areng kohati olnud sünkroonis keskkonnaga, kus see kasv toimus.
Sellised konverentsid on väga asjakohased, kuna need pakuvad platvormi heade tavade levitamiseks, mis võivad nõuetekohase rakendamise korral aidata lõhet ületada ja tagada sümbiootiline suhe turismitööstuse ja selle keskkonna vahel. Selles piirkonnas, nagu ka teistes maailma piirkondades, kasutab turism mitut erinevat ressurssi, mitte ainult päikest, merd ja liiva. Nüüd on külastajad rohkem kui kunagi varem kogemuste kogujad ja mitte ainult kogemused, vaid ka autentsed kogemused. See seab nõudmised piirkonna kultuuri-, pärandi-, inim-, finants- ja loodusressurssidele, kui püüame oma turismitooteid täiustada, et rahuldada neid üha laienevaid vajadusi.
Sellise tööstusharuga, mis hõlmab nii laia läbilõiget meie elust, tuginedes nii paljudele meie ressurssidele, on usaldusväärne jätkusuutlik turismiraamistik hädavajalik, isegi kui vaatame kriitiliselt varasemat turismi arengut ja vaatame tulevikku. Nagu võite ette kujutada, maksavad need muudatused, nagu iga muu muudatus, oma hinnaga. Praegu soodustatakse muutusi, kui enamik majandusi saab kõige vähem endale lubada täiendavaid ressursse.
CTO on pühendunud oma liikmetele heade tavade edastamisele, mida saab kasutada turismi säästva arengu lõppeesmärgi saavutamiseks. Meie lähenemisviis on olnud otsida võimalusi nende heade tavade tutvustamiseks, kasutades kõige kaasaegsemat olemasolevat teavet ja metoodikat.
Pealkirjafraasi teises osas: „Turismi arendamine mitmekesistumise ajastul” tunnustatakse Kariibi mere turismi arengu praegusel hetkel nõutavat osa meie mitmekülgsetest väärtustest. See on eriti oluline, kuna märgime, et mõned meie peamised konkurendid, nagu Aasia ja Vaikse ookeani turismisihtkohad, on suurel määral loonud oma turismitoote algusest peale, võttes arvesse nende mitmekesist loodus- ja kultuuriväärtust. Sellel konverentsil püütakse uurida jätkusuutlikkuse majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalkultuurilisi sambaid, pakkudes seeläbi terviklikku lähenemist säästva turismi dünaamika käsitlemisele.
Jätkusuutliku turismi arendamine ei oleks võimalik ilma tiheda koostööta. Sellest tulenevalt teeb CTO partneriks säästva turismi arendamise programmi rakendamisel erinevate piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tõhustada valdkondadevahelisi sidemeid, laiendada meie algatuste ulatust ja mõju, aidata kaasa piirkonna inimressursside suurendamisele ja suurendada liikmesihtkohtade konkurentsivõimet.
Viimase kahe aasta jooksul on ellu viidud kaks tähelepanuväärset algatust: projekt „Kliima arukas ja jätkusuutlik Kariibi mere turismitööstus“, mida rahastab Kariibi Arengupank (CDB) AKV-ELi loodusõnnetuste riskijuhtimise programmi kaudu. See algatus on oluliselt toetanud Kariibi mere jätkusuutliku turismi poliitikaraamistiku ajakohastamist, katastroofiohu juhtimise alase koolituse ja tööriistade pakkumist ning piirkondlikku haridus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniat jätkusuutlikkuse edendamiseks.
Projekt Innovation for Tourism Expansion and Diversification on uuenduslik piirkondlik algatus, mida viiakse ellu rahalise ja tehnilise abiga Ameerika Ühendriikide Arengupanga (IDB) Kariibi mere piirkonna partnerlusrahastust. See algatus, mis keskendub kogukonnapõhisele turismile, kulmineerub Kariibi mere piirkonna riikidele kogukonnapõhise turismi tööriistakomplekti pakkumisega, põhjaliku esmase turu-uuringuga, mis käsitleb nõudlust ja valmisolekut maksta CBT kogemuste eest ning projekti soodustada turismi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas digitaalsete maksete ja mobiilse rahakoti tehnoloogia kasutuselevõttu.
Täites oma rolli piirkondliku turismi arendamise toetamisel, on CTO -l volitused, mis võtavad arvesse vajadust säilitada toodete kvaliteet, suurendada kasumlikkust, edendada piirkonda tõhusalt, kaasata kohalikke elanikke ning tugevdada sidemeid turismi ja teiste majandussektorite vahel. CTO teeb koostööd oma liikmesriikide ja partneritega, et toetada sobiva poliitika väljatöötamist ja rakendada strateegiaid, et maksimeerida potentsiaalset kasu ja võimalusi, leevendades samas ka Kariibi mere turismi jätkusuutlikkust ähvardavaid ohte ja väljakutseid.
Ootame koostöö jätkumist ka pärast seda konverentsi. Loodame siiralt, et ettekanded ja arutelud soodustavad jätkusuutliku turismi arendamist piirkonnas.
Ma tänan teid.
