USA lennufirma Continental ja kaks selle töötajat lähevad sel nädalal kohtu alla 113 inimese tapmises, kes hukkusid Concorde’i lennuõnnetuses, mis tegi lõpu ülehelikiirusega reisimise unistusele.

Prantsusmaa endine tsiviillennundusametnik ja kaks Concorde'i programmi kõrget liiget antakse alates teisipäevast Pariisi lähedal asuvas kohtus samas süüdistuses kohut, menetlus kestab eeldatavalt neli kuud.

New Yorki suunduv reaktiivlennuk kukkus 25. juulil 2000 vahetult pärast õhkutõusmist Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaamast tulekera alla, hukkusid kõik pardal olnud 109 inimest – enamik neist sakslased – ja neli hotellitöötajat.

Lõõgastav Concorde lammutas lennujaamahotelli, kui paiskus maapinnale lennuõnnetuses, mis tähistas maailma esimese – ja seni ainsa – regulaarsete ülehelikiirusega reaktiivlennukite lõppu.

Air France ja British Airways panid pärast lennuõnnetust oma Concorde'id 15 kuuks välja ja tegid pärast lühikest jätkamist lõpuks 2003. aastal lõpu ülehelikiirusega kommertsteenusele.

Briti ja Prantsusmaa koostöös sündinud lennuk alustas oma esimest kommertslennu aastal 1976. Neid toodeti vaid 20: kuut kasutati arendamiseks ja ülejäänud 14 lendasid peamiselt Atlandi-ülestel marsruutidel kiirusega kuni 2,170 kilomeetrit tunnis.

Prantsusmaal tehtud õnnetuse uurimine jõudis 2004. aasta detsembris järeldusele, et Pariisi katastroofi põhjustas osaliselt vahetult enne ülehelikiirusel lendu tõusnud Continental Airlinesi DC-10 lennukilt rajale kukkunud metalliriba.

Concorde, mille sakslastest reisijatest enamik pidi New Yorgis Kariibi mere kruiisilaeva pardale minema, sõitis üle ülikõva titaanriba, mis purustas ühe selle rehvi, põhjustades purunemise ja praht lendas mootorisse ja kütusepaak.

Continentalile esitatakse süüdistus oma lennuki nõuetekohase hooldamata jätmises koos kahe USA töötajaga: John Tayloriga, mehaanikuga, kes väidetavalt paigaldas ebastandardse riba, ja lennufirma hooldusjuhi Stanley Fordiga.

Taylori vahistamismäärus väljastati pärast seda, kui ta ei ilmunud uurijate ülekuulamisele ning tema advokaadi sõnul ei osale ta Pariisist loodeosas Pontoise'i kohtus toimuval protsessil.

Taylori advokaat keeldus ütlemast, kas tema klient kohtusse ilmub.

Endisi Concorde'i ametnikke ja Prantsuse lennundusbossi süüdistatakse ka selles, et nad ei avastanud ega tuvastanud ülehelikiirusega lennukil vigu, mis uurimise käigus päevavalgele toodi ja arvatavasti aitasid õnnetusele kaasa.

Henri Perrier oli 1978–1994 Aerospatiale, mis nüüd kuulub EADS-i gruppi, esimese Concorde’i programmi direktor aastatel 1993–1995, samas kui Jacques Herubel oli Concorde’i peainsener aastatel XNUMX–XNUMX.

Mõlemaid mehi süüdistatakse Concorde'i lennukite intsidentide jada hoiatusmärkide eiramises, mis said 27-aastase tööaja jooksul kümneid rehve või rattakahjustusi, mis mitmel juhul läbistasid kütusepaake.

Lõpuks süüdistatakse Prantsuse tsiviillennundusameti DGAC tehniliste teenistuste direktorit aastatel 1970–1994 Claude Frantzenit Concorde’i kütusepaake hoidvate deltakujuliste tiibade vea tähelepanuta jätmises.

Kohtuprotsessiga püütakse kindlaks määrata USA lennufirma, Concorde'i ja Prantsusmaa lennundusametnike vastutus.

Enamik ohvrite perekondi nõustus mitte võtma õiguslikke meetmeid vastutasuks Air France'i, EADS-i, Continentali ja Goodyeari rehvitootja hüvitise saamiseks.

Nende saadud summat ei ole avalikustatud, kuid aruannete kohaselt jagati umbes 100 miljonit dollarit umbes 700 hukkunute sugulase vahel.

Kaheksa-aastase uurimise jooksul lubas Continental võidelda kõigi süüdistuste vastu selles juhtumis.

"Mitmed tunnistajad on öelnud, et Concorde'i tulekahju sai alguse siis, kui lennuk oli osast (metallribast) 800 meetri kaugusel," ütles Continentali advokaat Olivier Metzner.

Selle tõestuseks ütles ta, et kavatseb kohtule näidata õnnetuse kolmemõõtmelist rekonstruktsiooni.

Concorde’i piloodi Christian Marty perekonna jurist Roland Rappaport ütles, et õnnetust oleks tulnud vältida.

"Concorde'i nõrkused olid teada rohkem kui 20 aastat," ütles ta.

Eduka süüdistuse korral tooks lennufirmale kaasa maksimumtrahvi 375,000 75,000 eurot ja kuni viieaastase vangistuse ning asjaosalistele kuni XNUMX XNUMX euro suuruse rahatrahvi.