Aafrika, et lahendada energia- ja toidujulgeoleku kriis Euroopas, USA?

Vera Songwem on tegevsekretär ÜRO Aafrika Majanduskomisjon, näeb võimalust Euroopa, USA ja Aafrika jaoks 

Pressiteates kinnitab ta, et kõik kolm piirkonda on pikaleveninud Venemaa/Ukraina kriisist vaevlemas. Vera Songwe väidab, et nad peavad sõlmima uue suure tehingu, mis lubab jagada energiajulgeolekut, toiduga kindlustatust, töökohtade loomist ning pikaajalist rohelist majanduskasvu ja õitsengut. 

See suurepärane tehing pakub G7-le kolmeosalist tehingut. 

EL saab lühikese ja keskmise tähtajaga juurdepääsu energiale, varustuskindluse ja ülemineku kiirenemise ning uued ja tugevamad kaubandus- ja geopoliitilised partnerlussuhted. Aafrika investeeringud toidu- ja energiasüsteemidesse suurenevad ning investeeringud oma noortesse, keda on seitse korda rohkem kui Euroopa noori ja kelle jaoks näib ainsaks tõmbejõuks olevat ränne. 

Esiteks on Aafrikas avastatud rohkem kui 5,000 miljardi kuupmeetri maagaasivarusid energia osas. See võiks katta Euroopa vahetuid vajadusi ning ka kiirendada Aafrika energiajuurdepääsu ja industrialiseerimise püüdlusi. 

Need energiaavastused võivad kiirendada Aafrika õiglast üleminekut Senegalist ja Mosambiigist Mauritaaniasse, Angolasse ja Alžeeriasse
Ugandasse. 

Koos võiksid need riigid tagada Euroopale vajaliku energiajulgeoleku, võimaldades samal ajal Aafrikal kiirendada oma energiajulgeolekut ja aidata püsti Aafrika kodumaisel väetise-, terase-, tsemendi-, digitaal-, tervishoiu- ja veemagestamistööstusel. 

Kõige tähtsam on see, et energiajulgeolek piiraks inflatsiooni ja tooks kasu ka Aafrikale. 

Nende gaasiressursside kasutamisest tulenev kumulatiivne CO2 heitkogus oleks järgmise 30 aasta jooksul ligikaudu 10 miljardit tonni. Kui need heitkogused lisataks Aafrika tänasele kumulatiivsele koguhulgale, oleks IEA andmetel Aafrika heitkoguste osakaal vaid 3.5% ülemaailmsetest heitkogustest, tõstes samal ajal miljoneid inimesi vaesusest välja. 

Lisaks võimaldab gaasiinvesteeringute kiirendamine Aafrikal kiirendada üleminekut pikaajalisele taastuvenergiale; mis on selge kohustus – Aafrika rohelise taastamise strateegia kaudu. 

Paljud Aafrika riigid on juba juhtpositsioonil – Kenya ja Senegal toodavad juba üle 65% oma energiast taastuvatest allikatest. Aafrika pikaajaline suhteline eelis seisneb taastuvenergias, millega ta suudab ELi majandust varustada, muutes nn kliimaklubid millekski tõeliseks ja kaasavaks. 

Teine osa tehingust puudutab toiduga kindlustatust. 

Euroopa, USA ja Ühendkuningriik moodustavad üle 45% Aafrika nisuimpordist, mille maht on 230 miljardit dollarit. Aafrika impordib tänapäeval endiselt üle 80% oma nisu, maisi, riisi ja teravilja vajadusest. Uuesti keskendumine Aafrika toiduga kindlustatusele tähendab, et Aafrika mitte ainult ei kindlusta tarneid, vaid keskendub ka suurenenud sisetoodangule. 

Partnerlus nisu, maisi ja muu teravilja tootmise suurendamiseks mandril on tulus ettevõtmine. Arutades „lähedast vahetust”, et suurendada kaubanduse vastupanuvõimet, on Aafrika parema põllumajanduspotentsiaali kasutamine ülemaailmseks toiduainete tootmiseks hädavajalik. 

Sellega seoses saame keskenduda ka Aafrika väetiste tootmise tarneahela tugevdamisele, tuginedes olemasolevale võimsusele Marokos, Egiptuses, Angolas ja Nigeerias, aga ka Togos, Senegalis ja Etioopias. Väetise tootmise suurendamine aitab suurendada kasutamist, langetada hindu ja tõsta tootlikkust. 

Programm, mille eesmärk on toota rohkem väetisi mandril, suurendab pakkumist, vähendab kulusid ja suurendab tootlikkust. Põllumajandus moodustab üldiselt üle viiendiku kasvuhoonegaaside heitkogustest, Aafrika võib samuti olla teejuhiks bioväetiste kasutuselevõtu suurendamisel, nagu see on juba juhtunud sellistes kohtades nagu Tansaania, kus juhivad kohalikud ettevõtted. 

Aafrika riigid peavad täitma oma kohustust muuta põllumajandus elujõuliseks ärisektoriks nii noorte kui ka naiste jaoks, parandama sektori juhtimist ja muutma sektori kliimamuutustele vastupidavamaks ning parandama meie toidusüsteeme. 

Üks viis selle win-win suure tehingu poole on investeeringud olemasoleva Euroopa-Aafrika pakti raames. Hiljuti välja kuulutatud USA ja G7 globaalse infrastruktuuri partnerlus, mis põhineb eelmise aasta plaanil Ehita tagasi parem maailm, võib olla ka G7 pakkumine ja koduks nende tehingute jaoks. 

Selle reaalseks muutmine, mastaapne ja mitmepoolsete arengupankade ambitsioonikuse suurendamine aitab tõesti parandada meie partnerlust, kui vaatame novembris Egiptuses toimuvat kliimaalast tippkohtumist Aafrikas. 

Kuid esiteks vajavad riigid poliitilist ja ka fiskaalruumi, et tulla toime eelseisva näljakriisiga. Riigid vajavad likviidsust uute laenueriõiguste (SDR) vabastamise kaudu. 

Laenu eriõiguste (SDR) uus väljastamine võimaldab Aafrikal tõusta 33.6 miljardilt dollarilt 67 miljardile dollarile, kiirendades SDR-ide edasilaenamist, jaotades kogusumma 100 miljardi dollarini. 

Veelgi olulisem on see, et edasilaenamine võimaldab viivitamatult aktiveerida Rahvusvahelise Valuutafondi vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse usaldusfondi (RST), mis oma jätkusuutlikkuse objektiivi kaudu võiks tehingut toetada, samal ajal kui vaesuse vähendamise ja kasvu usaldusfondi rahastamine toetab täiendavat fiskaal- ja maksebilanssi. ruumi riikidele. 

Lisaks sellele aitaks täiendavat fiskaalruumi luua ka võlateenuste jätkusuutlikkuse algatuse pikendamine ja/või makseperioodi pikendamine 3 aastale. 

Uue rahvusvahelise arenguabi eraldisega saaks Maailmapank lisaks sotsiaalkaitseprogrammide suurendamisele kiiresti tegutseda, et toetada põllumajandussektori laenude suurendamist ülemaailmse põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse programmi kaudu. 

Lõpuks tuleks võlgade ümberstruktureerimist vajavate riikide jaoks toetada sujuvamat ja kaasavamat G20 võla lahendamise raamistikku, mis hõlmab keskmise sissetulekuga riike. 

Nii G7 riikidele kui ka Aafrikale on see kriis äärmiselt ebasoovitav, kuid see annab võimaluse aidata meil praegu tegeleda kolme meie aja määrava globaalse probleemiga – kliimaprobleem, kõigi energiajulgeolek ja toiduga kindlustatus. 

Aasta lõpuks ähvardab toidupuudus 320 miljonil inimesel.

Sellest kriisist kinni haarates võib G7 Saksamaal Schloss Elmaus muuta selle ajalooliseks marsiks, millest võidavad kõik osapooled suurema heaolu poole.