NEW YORK – Euroopa liidrid astusid lõpuks ometi märkimisväärse sammu edasi pikal teel euroala võlakriisi lahendamise suunas.
Kuid paljud üksikasjad jäävad ebaselgeks ja majandusteadlased tõstatavad juba küsimusi viimase plaani tõhususe kohta.
"Oleme kindlasti astunud sammu õiges suunas," ütles Brüsselis asuva mõttekoja Bruegel asedirektor Guntram Wolff. "Kuid see pole kindlasti loo lõpp."
Prantsuse president Nicolas Sarkozy ütles neljapäeval Pariisis antud otseülekandes televisiooni intervjuus, et Kreeka 2001. aastal euroga liitumine oli viga.
“Teeme selgeks; see oli viga,” ütles Sarkozy Prantsuse televisioonile. „Kreeka tuli eurole valede numbritega ja tema majandus ei olnud valmis euroalaga lõimuma. See oli otsus, mis võeti vastu, ma usun, 2001. aastal ja mille tagajärjed me nüüd maksame.
Plaan, mille areng on turgusid mitu kuud raputanud, sisaldab Kreeka valitsuse võlakirjade nimiväärtuse 50% alandamist, meetmeid pankade kapitalipuhvrite suurendamiseks ja skeeme, mis aitavad kaasa niigi pingelisele päästefondile.
Eesmärk on kaitsta euro valuuta stabiilsust, vältides Kreeka võlakriisi haaramast suuremaid majandusi, näiteks Itaaliat.
Investorid tervitasid kokkulepet, kuid analüütikud ütlesid, et esialgne "suhkrutormi" reaktsioon võib osutuda lühiajaliseks.
"See suurendab ainult pettumuse ohtu, kui tehingu reaalsus süveneb," ütles Natascha Gewaltig, Londoni Action Economicsi Euroopa majandusjuht.
Usun, et aastal 2001, mille tagajärjed me praegu maksame.
Kas Kreeka on metsast väljas?
Kreekat surub praegu võlakoorem, mis moodustab umbes 160% tema kogu majandusest.
Võlakirjaomanikega sõlmitud raske kokkuleppe kohaselt vähendatakse Kreeka valitsuse võlakoormust järgmise kümnendi jooksul 120%-ni majandustoodangust.
"Isegi kui investorid plaanile täielikult alla kirjutaksid, oleks see ikkagi jätkusuutmatult kõrge võlatase," ütles Capital Economicsi Euroopa peaökonomist Jonathan Loynes. "Seega tunduvad Kreeka edasised ümberstruktureerimised või maksejõuetused tulevikus väga tõenäolised."
Rahvusvahelise rahanduse instituut, mis esindab erasektori panku ja investoreid, kellel on Kreeka võlakirjad, allkirjastas tehingu pärast seda, kui ELi liidrid nõustusid andma 30 miljardi euro suuruse "magusaine".
Vaatamata üldisele kokkuleppele on allahindluste teatud tehnilised aspektid veel pooleli.
Charles Dallara ütles, et instituut ootab põnevusega "konkreetse kokkuleppe" sõlmimist Kreeka võla allahindluse kohta.
Lisaks nõuab päästepakett ka 100 miljardi euro suurust päästefondi Kreekale, mida toetavad ELi riigid ja Rahvusvaheline Valuutafond. Kaasa arvatud 30 miljardi euro suurune panus võlakirjaomanikega sõlmitud tehingusse, ulatub Kreeka päästetoetus kokku 130 miljardi euroni.
See programm peaks katma riigi rahastamisvajadused 2014. aasta lõpuni.
Viimane päästepakett oleks lisaks 110 miljardi euro suurusele päästepaketile, mille Kreeka sai eelmisel aastal. Teise paketi tingimuste üle loodetakse läbi rääkida selle aasta lõpuks.
Kas pangaplaan läheb piisavalt kaugele?
Euroopa pangad peavad hoidma oma raamatupidamises rohkem kvaliteetseid varasid, et kaitsta riigivõlakirjadest tuleneva võimaliku kahju eest.
Juhid leppisid kokku, et pangad peaksid tõstma esimese taseme põhikapitali taseme 9%ni, võttes arvesse riigivõlakirjade väärtuse langust.
See tähendab, et Euroopa Pangandusjärelevalve sõnul peaksid Euroopa pangad uute eesmärkide saavutamiseks koguma 106 miljardit eurot.
Plaan on, et pangad saavad riigilt toetust ainult siis, kui neil ei õnnestu varade müügi või võlgade omakapitaliks konverteerimisega raha hankida.
Lisaks öeldakse ELi lepingus, et pankade abistamiseks, kellel on raskusi rahastamise hulgimüügiturul, võidakse nõuda "pangakohustuste tagatisi".
Kuid majandusteadlaste sõnul jääb ebaselgeks, kuidas ELi valitsused kõigi nende meetmete eest maksavad.
"Euroopa pankade rekapitaliseerimine jääb pigem püüdluseks kui reaalsuseks," ütles Londoni Evolution Securitiesi pangandusanalüütik Ian Gordon.
Kas päästefond täidab oma mandaadi?
Juhid tõid välja kaks võimalust, kuidas 440 miljardi euro suurust Euroopa finantsstabiilsuse vahendit saaks kuni umbes 1 triljoni euroni võimendada.
Ühe meetodi kohaselt kindlustaks fond osaliselt uued riigivõlakirjade emissioonid, et leevendada Itaalia ja Hispaania võlaturgu.
"Kõik üksikasjad on endiselt hägused ja lepitakse kokku alles lähikuudel," ütles Gewaltig. "Aga idee seisneb selles, et raha jagamise asemel annab EFSF välja garantiid, et meelitada neli korda rohkem investeeringuid euroala võlakirjadesse."
Samuti leppisid juhid kokku ühe või mitme spetsiaalse investeerimisvahendi loomises, et ühendada fondi vahendid erasektori investeeringutega. Saadud tulu saaks kasutada pankade rekapitaliseerimise ja täiendavate võlakirjade ostude rahastamiseks.
Eesmärk on meelitada kapitali Hiina, Venemaa ja teiste arengumaade sularaharikastest riiklikest investeerimisfondidest. Analüütikute sõnul on aga eriliste investeerimisvahendite struktuur teadmata.
Prantsuse president Nicolas Sarkozy andis neljapäeval Hiina presidendile Hu Jintaole ülevaate ELi viimasest päästeplaanist. Hu tunnustas Euroopa juhtide jõupingutusi, kuid ei maininud, kas Hiina oleks osalemisest huvitatud.
"Selle skeemi rahastamine ei ole Hiina huvides," ütles High Frequency Economicsi peaökonomist Carl Weinberg. "Parem on jätta see maha ja osta vara likvideerimisel kui investeerida uppuvasse laeva."
Aga Itaalia?
EL tõi välja plaanid kehtestada rangemad eelarvereeglid ja suurendada majanduse konkurentsivõimet kogu euroalal.
Liidrid kiitsid Itaalia ja Hispaania hiljutisi jõupingutusi avaliku sektori kulutuste vähendamisel ja jätkusuutmatute võlatasemete vähendamisel.
Kuid majandusteadlased väidavad, et Itaalia poliitiline ebastabiilsus on riigi jaoks endiselt peamiseks takistuseks lubatud reformide edukal elluviimisel.
Peaminister Silvio Berlusconi tahteavalduse kohaselt on Itaalia võtnud kohustuse tõsta pensioniiga 67. aastaks 2026 aastani.
Arutelu selle teema üle Itaalia parlamendis peaaegu murdis Berlusconi valitsuse ning seadusandjad hakkasid selle nädala alguses sõna otseses mõttes lööma.
Bruegeli Wolff ütles, et Itaalia valitsuse võime viia ellu ulatuslikke struktuurireforme "on kogu ettevõtmise edu võti".
"Kui Itaalia ei jõua vajalikke reforme läbi viia, ootavad meid euroalal ees äärmiselt rasked otsused," sõnas ta.
Kuidas EKP sinna sobib?
Euroopa Keskpanga roll käimasolevates päästetöödes on samuti suur teadmata.
EKP on vastuolulise hädaabiprogrammi raames ostnud miljardite eurode väärtuses riigivõlakirju. Võlakirjade ostmine on juba viinud kahe olulise Saksa keskpankuri tagasiastumiseni, kes olid vastu EKP riskantse riigivõla võtmisele.
Oma ainsa mandaadi kohaselt säilitada hinnastabiilsus on EKP kohustatud kontrollima inflatsiooni intressimäärade juhtimisega. Kuid pank on väitnud, et võlakirjade ostmine on vajalik tagamaks, et pank suudab täita oma ülesandeid ebafunktsionaalsetel turgudel.
"Toetame täielikult EKP-d tema tegevuses euroala hinnastabiilsuse säilitamiseks," ütlesid ELi liidrid viimase tippkohtumise järelduste kohaselt.
Kuid majandusteadlased hoiatavad, et euroala vajab viimase võimalusena usaldusväärset ostjat stressis olevate riigivõlakirjade jaoks.
"Meie arvates on EKP roll otsustava tähtsusega," ütles Berenberg Banki peaökonomist Holger Schmieding.
