GLOBAALNE turism saavutas 2006. aastal uued rekordid – 842 miljoni turistiga, mis on 4,5% rohkem kui eelmisel aastal. Eelmisel aastal teenis tööstus 7 triljonit dollarit, mis peaks järgmise kümnendi jooksul tõusma enam kui 13 triljoni dollarini.

See tähendab, et reisimine ja turism moodustavad praegu 10% maailma sisemajanduse kogutoodangust, 8% töökohtadest ja 12% ülemaailmsetest investeeringutest.

Kui SA soovib sellest pirukast suuremat tükki, peab ta olema teadlik eduka sihtkoha teguritest. Seetõttu on Maailma Majandusfoorumi hiljuti avaldatud reiside ja turismi konkurentsivõime indeks nii oluline. Aruande eesmärk on välja selgitada riikide konkurentsivõimelised tugevused ja turismi arengut takistavad tõkked. Need teadmised aitavad luua platvormi dialoogiks äriringkondade ja riiklike poliitikakujundajate vahel.

Indeksi aluseks on kolm peamist kategooriat — regulatiivne raamistik; äri- ja infrastruktuuriraamistik; inim-, kultuuri- ja loodusvarade raamistik.

Esimeses kategoorias vaadeldakse uuringus selliseid valdkondi nagu viisanõuded, kahepoolsete lennuteenuste nõuete avatus, (turismi)äri alustamiseks kuluv aeg ja kulud. Teises vaadeldakse õhu- ja maatranspordi infrastruktuuri, turismi infrastruktuuri ja muid sellega seotud valdkondi, nagu infokommunikatsioonitehnoloogia ja hinnakonkurentsivõime. Kolmas registreerib looduslikke ja inimlikke varasid, vaadeldes looduskauneid paiku või kultuuriväärtuslikke objekte.

Selle aasta top 10 riiki on Šveits, Austria, Saksamaa, Austraalia, Hispaania, Ühendkuningriik, USA, Rootsi, Kanada ja Prantsusmaa. SA on kõrgeimal kohal Aafrika riik, 60. kohal.

Iga indeksi eesmärk on püüda tuvastada tegureid, mis võivad antud huvivaldkonnas edule kaasa aidata või ennustada. Arvestades mitu parameetrit ja koondades need üheks numbriks, saab riik end teiste riikidega sisukalt võrrelda. Sel juhul on Maailma Majandusfoorum esitanud mõõdetavad parameetrid, mis võivad aidata või takistada eduka turismitööstuse retsepti.

Hea uudis on see, et indeks on tõepoolest korrelatsioonis selliste teguritega nagu riiki saabuvate turistide arv või turismitööstuse aastane sissetulek. Seejärel on poliitikakujundajate aruteluks indeksi moodustavaid tegureid, hinnata nende suhtelist tähtsust ja teha muudatusi, mis loodetavasti viivad kõrgema indeksi skoori ja sellest tulenevalt edukama turismitööstuseni.

Arvestades SA suuri loodus- ja kultuuriressursse, on kummaline, et me ei suuda saada kõrgemat positsiooni kui Läti või Panama. Meie rahvusvaheline isolatsioon maksis meile turismiarenduses palju kaotatud aastaid, kuid 14 aastat uues demokraatias oleksime pidanud paremini hakkama saama.

SA saavutab head tulemused loodusvarade (21.) ja kultuuriressursside (40.) osas. Kindlasti oleme hinnakonkurentsis (29.) ja üldiselt hea lennutaristuga (40.). Siiski on mitmeid valdkondi, kus meil läheb halvasti.

Oleme inimressursi poolest 118. kohal, hariduse ja koolituse osas 48. kohal ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse poolest 126. kohal. Meie IKT infrastruktuur paistab meie ülejäänud edetabelis (73.) võrreldes kehva ning pole üllatav teada saada, et oleme ohutuse ja turvalisuse edetabelis 123. kohal. Tervishoiu ja hügieeni edetabelis 84. koht võib närvilise turisti peletada.

Paljude jaoks on raport üleskutse valitsusele turismisektori heaks rohkem ära teha. Kahjuks on vastupidi.

Põhjus, miks SA hindab kõigi nende rahvusvaheliste indeksitega "C-miinust", on see, et neil on nii palju kattuvaid parameetreid ja kõik viitavad probleemidele põhifunktsioonide õigeks täitmisel: ohutus ja turvalisus; omandiõigusi ja lepinguid kaitsev kohtusüsteem; maksusüsteem, mis ei ole meelevaldne; tööturg, mis ei vaevle asjatult ametiühingutele.

SA on ülemaailmse konkurentsivõime aruandes 44. kohal, kuid tööjõu tõhususe osas on SA 78. kohal. Maailmapanga Doing Business aruanne seab meid üldiselt 35. kohale, kuid näitab suuri probleeme sellistes kategooriates nagu töötajate palkamine (91. koht), lepingute jõustamine (85. koht) ja piiriülene kauplemine (134.).

Fraseri Instituudi maailma majandusvabaduse indeks toob esile SA (üldine 64. koht) puudujäägid tariifimäärade (117.), töölevõtmise ja vallandamise eeskirjade (116.), valitsuse tarbimise (101.) ja õigussüsteemi terviklikkuse (98.) osas.

Maailma Majandusfoorumi indeks näitab taas, et SA-l oleks hea keskenduda valitsuse põhitõdedele, mitte teha suuri plaane.

allafrica.com