Kopti õigeusu muuseumist ja kunstist

Pärast seda, kui kristlased tähistasid lihavõttepühapäeva, eTurboNews juhib tähelepanu kopti usundile ning selle rikkalikule kunsti- ja kultuuripärandile.

Pärast seda, kui kristlased tähistasid lihavõttepühapäeva, eTurboNews juhib tähelepanu kopti usundile ning selle rikkalikule kunsti- ja kultuuripärandile.

Egiptuse Al Qahirahist pärit Mamdouh Halim selgitab, et Vana-Egiptuse elus on kopti õigeusu kiriku erilist vaimulikku muusikat mõjutanud alates sellest ajast, kui selle asutas Püha Evangeeliumi esimees esimesel sajandil pKr.

"Kopti kirik on iidse Egiptuse hiilgus," ütles Egiptuse silmapaistev mõtleja dr Taha Husayn domineeriva kristliku kiriku kohta.

Lisaks usub Halim, et kiriku vaimulik muusika on kõige rikkam kogu maailmas, kuna see taaselustab kuidagi sarnase muusika, mida kunagi esitati vaaraode ajastul. Pärast seda, kui koptid võtsid omaks uue usu, kristluse, kippusid vaaraode lapselapsed omal ajal juba olemasoleva muusika põhjal oma vaimulikke laule koostama, lisas Halim.

1990. aastatel kehtestas kirik muusikariistade kasutamise keelu, välja arvatud tamburiinid ja muud esmased instrumendid, et juhtida tähelepanu tol ajal kristlasi taga kiusanud Rooma võimude tähelepanu alla. Nad otsustasid selle asemel sõltuda kõri jõust. Kuni tänaseni mängib kirik hümne sõltuvalt Egiptuse iidsetest viisidest, eriti kannatusnädalal, kus nad esitavad muusikat, mis on tüüpiline tuhandete aastate tagustele matusetseremooniatele.

Samamoodi on kopti muuseum kopti elava vaimu edastamine nende kunstiteostele. Kairos asuv kopti muuseum algas tegelikult algul kirikumuuseumina, kuni selle asutaja Marcus Simaika Pasha väsimatu, suure sihikindluse ja nägemismeelega 1908. aastal täieõigusliku kopti muuseumi loomise ette võttis.

1910. aastal avati Egiptuse pealinnas kopti muuseum. See sisaldab mitut jaotist, mis esindavad mitut tüüpi kopti kunsti. Muuseumi kõige väärtuslikum vara on iidsed ikoonid, mis pärinevad 12. sajandist. Peale eksootiliste esemete 200–1800 pKr, mis näitavad Vana-Egiptuse mõju varakristlikule disainile (nagu vaarao ankhist või eluvõtmest välja töötatud kristlikud ristid), on muuseumis iidseid valgustatud käsikirju, nagu 1,600-aastane koopia. Taaveti psalmidest. Lisaks hoitakse seal vanimat teadaolevat kivikantslit Saqqara Püha Jeremija kloostrist, mis kuulub 6. sajandisse.

Tähelepanuväärne on see, et Egiptuse neljast peamisest muuseumist asutas Simaika Pasha ainsana kopti muuseumi. Ta ei soovinud mitte ainult koguda väärtuslikke esemeid, vaid tagas ka nende majutamise füüsilises keskkonnas, mis oli kooskõlas nende esindatava kultuuriga. Muuseumi hiljutine renoveerimine austab Pasha mälestust.

1989. aastal alustas Kairos asuv kopti muuseum ikoonide taastamise projekti koostöös Hollandi kodaniku Susanna Shalovaga. Sellest tulenevalt toetasid kopti õigeusu kirik ja muinasjõudude ülemnõukogu suurt projekti, milles loendati, dateeriti ja vaadati üle 2000 ikooni. Seda projekti rahastas Ameerika uurimiskeskus.

Kopti muuseumi restaureerimisekspert Emile Hanna ütles, et koguni 31 kopti muuseumi ikooni on restaureeritud kooskõlas vana restaureerimiskooli põhimõtetega, hoolimata 17. – 19. Sajandi eksponaatide taastamise raskustest.

Päevadel, kui Simaika Pasha mõtles Kairo vanasse linnaossa kopti muuseumi ehitamise peale, valis ta motiivid, mida kasutati kuulsa Al-Aqmari mošee fassaadil. See kinnitab harmooniat, mis seob Egiptuse usundeid ja tsivilisatsioone. Harmoonia ei takistanud aga kõrget konkurentsi vaaraode ja kopti monumentide näituste vahel. Viimane omab lisaks ajaloolisele väärtusele ka religioosset ja vaimset väärtust, pühakute lugusid ja kopti õigeusu usundi sümboleid, mis muudab kopti monumendid mitte vähem väärtuslikuks kui vaaraod.

<

Andmeid autor

Linda Hohnholz

Peatoimetaja eest eTurboNews asub eTN peakorteris.

Jaga...