Peaassamblee töörühm koguneb mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja säästva kasutamise uurimiseks

NEW YORK (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ookeaniasjade ja mereõiguse osakond / DOALOS) - Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee loodud töörühm tuleb kokku 28. aprillist 2. maini New Yorgis, et kaaluda võimalikke samme, mida riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid saavad võtta meetmeid mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja haldamiseks riiklikust jurisdiktsioonist väljaspool.

NEW YORK (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ookeaniasjade ja mereõiguse osakond / DOALOS) - Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee loodud töörühm tuleb kokku 28. aprillist 2. maini New Yorgis, et kaaluda võimalikke samme, mida riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid saavad võtta meetmeid mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja haldamiseks riiklikust jurisdiktsioonist väljaspool.

Nädalasel kohtumisel arutatakse inimtegevuse keskkonnamõju mere bioloogilisele mitmekesisusele väljaspool riigi jurisdiktsiooni ning uuritakse võimalikke majandamismeetodeid. Samuti käsitletakse nendes piirkondades mere geneetiliste ressurssidega seotud probleeme ja arutatakse, kas on vaja lahendada õiguslik või juhtimislünk.

Peaassamblee asutas töörühma kolm aastat tagasi, reageerides rahvusvahelise üldsuse kasvavale huvile ja murele mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja säästva kasutamisega seotud küsimustes nii riikliku jurisdiktsiooni piires kui ka väljaspool. Mereökosüsteemid on tervisliku keskkonna jaoks hädavajalikud ja aitavad oluliselt kaasa ka inimeste heaolule. Samal ajal tekitavad üha suuremat muret inimtegevuse mõjud mereökosüsteemidele, sealhulgas mõlema riigi jurisdiktsioonist väljaspool asuvates piirkondades.

Sel ajal paluti töörühmal uurida ÜRO ja teiste asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide varasemat ja praegust tegevust seoses mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja säästva kasutamisega avamerel; uurida nende küsimuste teaduslikke, tehnilisi, majanduslikke, õiguslikke, keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke ja muid aspekte; teha kindlaks põhiküsimused ja küsimused, kus üksikasjalikumad taustauuringud hõlbustaksid riikidel nende küsimuste käsitlemist; ning vajaduse korral märkima võimalikud võimalused ja lähenemisviisid.

Esmakordselt 2006. aasta veebruaris kokku tulnud töörühm nõustus, et peaassambleel on nende küsimuste lahendamisel esmatähtis roll, tunnistades samas ka teiste organisatsioonide, protsesside ja vahendite olulist rolli nende vastavas pädevuses.

Rühm kordas ka, et ÜRO mereõiguse konventsioon sätestab õigusraamistiku kõikidele ookeanidel ja meredel toimuvatele tegevustele, ning rõhutas vajadust rakendada ettevaatuspõhimõtteid ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, kasutades parimaid olemasolevaid teaduslikke ja eelnevaid keskkonnamõju hindamisi. Samuti tunnistati vajadust tegeleda hävitavate kalapüügitavade ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning piirkonnapõhiste majandamisvahendite, näiteks merekaitsealade tähtsusega.

Töörühm nõustus toona, et on vaja täiendavaid uuringuid, et teha kindlaks, kas riiklikust jurisdiktsioonist väljaspool asuvates merepiirkondades on valitsemislünki, ning arutada nende piirkondade mere bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas geneetiliste ressursside, õiguslikku seisundit. Samuti kutsus töörühm üles tõhustama kooskõlastamist ja koostööd kõigis asjaomastes bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja säästva kasutamise osalejatega nendes piirkondades. Koostööd peeti eriti oluliseks seoses teadusliku mereuuringute ja suutlikkuse suurendamisega.

Eelseisev töörühma koosolek annab ainulaadse võimaluse jätkata riikide, valitsustevaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide vahelisi arutelusid, et teha kindlaks lähenemisvaldkonnad, millele tuleb rajada edusammud mere bioloogilise mitmekesisuse parema kaitse ja säästva kasutamise suunas. riiklikust jurisdiktsioonist väljaspool.

Taust

Bioloogiline mitmekesisus on elusorganismide varieeruvus kõikidest allikatest, sealhulgas maismaa-, mere- ja muudest veeökosüsteemidest ning ökoloogilistest kompleksidest, mille osaks nad on; see hõlmab liigisisest, liikide ja ökosüsteemide mitmekesisust (bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni artikkel 2). Bioloogiliste ressursside mitmekesisus, mis hõlmab geneetilisi ressursse, organisme või nende osi, populatsioone või muid ökosüsteemide biootilisi komponente, millel on inimkonna jaoks tegelikku või potentsiaalset kasutamist või väärtust, moodustab bioloogilise mitmekesisuse.

Riiklikust jurisdiktsioonist väljaspool asuvad merealad hõlmavad avameret ja piirkonda. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon (UNCLOS) määratleb avameret kui „kõiki mere osi, mis ei kuulu majandusvööndisse, territoriaalmeresse ega osariigi sisevettesse ega saarestikuriigi saarestikuveed ”(artikkel 86). Piirkonda määratletakse kui “merepõhja, ookeanipõhja ja selle aluspinda, mis ületab riikliku jurisdiktsiooni piire” (artikkel 1).

Asjakohased dokumendid

Peaassamblee otsused: A / RES / 59/24, A / RES / 60/30, A / RES / 61/222, A / RES / 62/215
Peasekretäri aruanded: A / 60/63 / Add.1; A / 62/66 / Lisa.2
Koosoleku esialgne päevakord: A / AC / 276 / L.1
Töörühma eelmise koosoleku aruanne (2006): 61/65

Lisateabe saamiseks külastage palun divisjoni veebisaiti aadressil www.un.org/Depts/los/index.htm

<

Andmeid autor

Linda Hohnholz

Peatoimetaja eest eTurboNews asub eTN peakorteris.

Jaga...