Lennutööstus ja Kongressi juhid on vastuolus USA lennujuhtimissüsteemi moderniseerimise kiirendamise ja lennuohutuse parandamise plaanide rahastamise üle.
Keskne küsimus: juba sel nädalal korraldati ettepanek senati hääletamiseks, milles nõuti, et lennuettevõtjad kulutaksid oma raha uuendatud navigatsioonisüsteemidega lennukite varustamiseks, mis võib oluliselt edasi lükata uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Senati kavas on kaaluda 35 miljardi dollari suurust paketti, mis nõuab rangemaid reegleid, mis hõlmaksid paljusid lennufirmade ohutusküsimusi alates pilootide palkamisest ja koolitusest kuni kohustuslike sõiduplaanimuudatusteni, et võidelda kabiini väsimuse vastu.
Pakett kajastab laialdast kongressi soovi tugevdada järelevalvet, eriti pendelrongide vedajate üle, seoses hiljutiste USA lennuettevõtjate õnnetuste ja vahejuhtumitega.
Nii koja kui ka senati seadusandlus sisaldab reisijate õigusi käsitlevaid sektsioone, mis seavad liiniliinidele kolme tunni piirangud istumiseks asfaldil ja ootavad õhkutõusu. Föderaalne lennundusamet on kehtestanud sarnased piirangud, kuid seadusandjad näivad kavatsevat tagada nende püsivus. Ka see säte on olnud vastuoluline, kuna lennuettevõtjad on öelnud, et nad tühistavad lennud, mitte ei trahvita.
Kuid hoolimata aastatepikkusest tööstusharu lobitööst ei sisalda ettepanek ühtegi sätet, mis aitaksid sularahas puudust kannatavatel lennufirmadel maksta miljardite dollarite eest uue piloodikabiinitehnoloogia eest, mis võib aeglustada rakendamist ja lükata reisijatele aastaid kasu.
Nagu koja poolt varem heaks kiidetud seadusandlus, on ka senati eelnõu eesmärk välja töötada kurss, kuidas praegune maapealsete radarite ja kontrollerite süsteem muuta uue põlvkonna satelliidipõhisteks tehnoloogiateks, mis suudavad suurema hulga lendudega hakkama saada tõhusamalt ja dramaatiliselt vähem keskkonnamõju. Dubleeritud NextGeniks on võrk loodud selleks, et õhusõidukid saaksid lennata lühematel ja otsematel marsruutidel, kui piloodid võtaksid üle mõned kontrollerite põhifunktsioonid.
Valitsus on juba lubanud kulutada umbes 20 miljardit dollarit uue süsteemi selgroole. Viimaste FAA prognooside kohaselt tasuks süsteem sisuliselt ennast 2018. aastani, vähendades eeldatavaid kogu lennu hilinemisi rohkem kui 20% ja säästes lennuettevõtjatele 1.4 miljardit gallonit kütust.
Senati kaubanduse, teaduse ja transpordi komitee esimees, Lääne-Virginia demokraat senaator Jay Rockefeller oli olnud tööstuse parim lootus. Kui ta eelmisel nädalal arve senati korrusele tõi, arvas hr Rockefeller, et see eraldas aastas umbes 500 miljonit dollarit, et rahastada FAA rolli NextGeni tehnoloogias aastani 2025. Kuid ta rõhutas, et lennukite varustamise eest vastutavad täielikult lennufirmad. "Me ei maksa selle eest," ütles ta pärast neljapäevast pressikonverentsi. "Nemad [lennuettevõtjad] peavad seda tegema; muidu on neil maandumine tõeliselt raske. "
AMR Corp. American Airlinesi esimees ja tegevjuht Gerard Arpey ütles eelmisel nädalal FAA konverentsil, et on "loll", et stiimuliarve ei andnud rahalist abi uute lennukiseadmete paigaldamiseks. Tööstuse hinnangul on sellised aastased kulud umbes kümne aasta keskpaigaks seotud umbes 1.5 miljardi dollariga. Kui "oleme valmis kulutama miljardeid üldisi maksudollareid kiirraudtee jaoks," küsis hr Arpey, "miks mitte ka vähe kiirlennunduse jaoks?"
Kuna Valge Maja sellist rahastamist ei toetata, soovivad paljud seadusandjad innukalt vältida valimisaasta riske, mis põhjustavad dollarite väljamaksmist korporatiivsetele kasusaajatele juba paljude valijate seas ebapopulaarseks. Veelgi enam, kuna valitsus ei ole kunagi varem otseselt subsideerinud navigeerimis- ja lennuliikluse seadmeid, soovivad seadusandjad ja kongressi töötajad luua pretsedenti, millest võib saada föderaalne rahavoog.
Kui mõned eksperdid ennustavad, et järgmise kahe aastakümne jooksul võib USA reisijate arv tõusta ligi 40%, on isegi president Barack Obama rääkinud satelliitnavigatsioonile ülemineku majanduslikest eelistest. "Kui me suudame neid tehnoloogiaid täiustada", mida kasutatakse lennuliikluse juhtimiseks, ütles ta hiljutisel raekoja kohtumisel, "võiksime vähendada viivitusi ja tühistamisi."
Konkreetsust kommenteerimata ütles FAA pressiesindaja, et "ootame huviga koostööd kongressiga", kui House'i ja senati konfidentsiaalid arved vastu võtavad.
Ilma lennutööstusele otsese rahalise abita - mis on viimase kolme aasta jooksul kogunud rohkem kui 30 miljardit dollarit kahjumit - ei tee Senati kaheparteiline keel aga kiireks rakendamiseks kõige suuremat takistust - see on rahastamine. "See ei puuduta lennuettevõtjaid, kes sooviksid oma kabiinides olla kõige uuemad ja paremad," ütles õhutranspordi assotsiatsiooni esindaja Dave Castelveter, jätkates sellel teemal lobitööd. "See puudutab infrastruktuuri täielikku uuendamist."
Samal ajal kui Obama administratsiooni ametnikud hakkavad kiirendama ja juurutama kavandatud süsteemi osade kaupa, on puudujäägimured sundinud Valge Maja vanemaid abilisi ja kongressijuhte korduvalt tagasi lükkama lennureisijate täiendamise stiimuliarvete osana. Otsused olid osaliselt ajendatud Valge Maja murest, et sellistest meetmetest uute töökohtade loomine võtab liiga kaua aega, leiavad arutelusid tundvad inimesed.
Senat võtab vastu ka vastuolulise sätte - mis on järjestanud Euroopa poliitikud ja reguleerivad asutused - nõudes, et FAA inspektorid tugevdaksid järelevalvet välismaiste hooldustöökodade üle.
Viimastel aastatel on Kongress heaks kiitnud 11 ajutist pikendamist FAA operatsioonide lubamise seaduseelnõule, kuna seadusandjad ei suutnud suuremas ümberkirjutamises kokku leppida. Kui seaduseelnõu ei saa heakskiitu enne seaduse kehtivuse lõppemist märtsi lõpus, võib osutuda vajalikuks veel üks pikendamine. Senati seadusandlus on juba takerdunud hulga muudatustega - millest mõned pole seotud lennundusega - mis hr Rockefelleri ja teiste pooldajate sõnul võivad protsessi keerulisemaks muuta ja seiskamise takistada.
