Need varased piiride sulgemised peatasid viiruse kiire leviku ja võimaldasid Austraalial ehitada viiruse leviku kontrollimiseks väga tõhus testimis- ja jälgimissüsteem.
Isegi pärast teise laine kogemist ei suurenenud juhtumid 1,000 miljoni elaniku kohta kunagi üle 25.36 inimese. See oli edu, mis saavutati ilma vaktsineerimiseta, mille programm algas 21. veebruaril 2021, kusjuures haigusjuhud olid madalad peaaegu 6 kuud.
Riigipiiride sulgemine tähendas ka seda, et sellised riigid nagu Uus-Lõuna-Wales ja Lääne-Austraalia suutsid oma kohaliku majanduse uuesti avada vaid 2-kuulise sulgemise järel.
Kuigi Austraalial on geograafilise isolatsiooni ja asustustiheduse osas märkimisväärseid eeliseid, võime nende vastustest siiski palju õppida.
Austraalia edu näitab, et demokraatliku valitsuse jõuline rahvatervise reageerimine, mis keskendub valvsale testimisele, jälgitavusele ja karantiinile, on pandeemia vastu võitlemisel võtmetähtsusega.
Peale mõne lühikese peatuse mõnes osariigis, naudib enamik austraallasi suhteliselt tavapärast elu, lavastades hiljuti Sydney teatrites täisvõimsusel muusikali “Hamilton” (USA).
Sydney ooperimaja, üks maailma suurimaid teatreid, korraldas pandeemia pöördelisel perioodil üldsusele avatud teatritegevust. Sydney ooperimaja on ainus ooperimaja maailmas, kus on alates 2021. aasta jaanuarist olnud otseülekandeid.
Seda maailmas ainulaadset erandit koges Milanos Teatro Alla Scala kaastöötaja Laura Galmarini. Siin, eTurboNews intervjueerib pr Galmarinit.
eTN: Miks sattusite 21. jaanuaril Sydneysse, mis oli välismaale reisimise aeg?
Laura Galmarini: Septembris 2020 sain ettepaneku teha koostööd G. Verdi ooperi “Ernani” taasinstallatsioonil Sydney ooperimajas, režissöör Sven-Eric Bechtolf. Nõustusin taaselustamisdirektori rolliga, kuna see oli sama lavastus, mille jaoks olin 2018. aastal Milano Teatro alla Scalas lavastaja assistendina töötanud. Minu esimene lähenemine Austraaliale oli hotelli aknast, kus veetsin kohustuslikku karantiini 14 päeva.
