WikiLeaksi asutaja Julian Assange tõmmati välja Ecuadori saatkonnast Londonis, kus ta on veetnud viimased seitse aastat. See on pärast seda, kui Ecuadori president Moreno võttis varjupaiga tagasi.
See on vaid päev pärast seda, kui WikiLeaksi peatoimetaja Kristinn Hrafnsson väitis, et Ecuadori saatkonnas korraldati Assange'i vastu ulatuslik luuramisoperatsioon. Plahvatusohtliku meediakonverentsi ajal väitis Hrafnsson, et operatsioon oli mõeldud Assange'i väljaandmiseks.
Assange'i suhted Ecuadori ametnikega tundusid üha pingelisemad pärast seda, kui praegune president tuli Ladina-Ameerika riigis võimule 2017. aastal. Tema internetiühendus katkes eelmise aasta märtsis, ametnike sõnul pidi see peatama Assange'i "sekkumast asjadesse teiste suveräänsete riikidega. "
Assange pälvis 2010. aastal tohutu rahvusvahelise tähelepanu, kui WikiLeaks avaldas salastatud USA sõjaväe kaadrid.
Kaadrid, samuti USA sõjapäevikud Iraagist ja Afganistanist ning enam kui 200,000 35 diplomaatilist kaablit lekitasid kohale USA armee sõdur Chelsea Manning. USA kohus mõistis ta kohtu alla ja mõistis materjalide avalikustamise eest XNUMX aastaks vangi.
Ametist lahkunud president Barack Obama andis Manningile armu 2017. aastal pärast seitse aastat USA vahi all viibimist. Praegu hoitakse teda taas USA vanglas, kuna ta keeldus WikiLeaksiga seotud kohtuasjas salajastest suuržüriidest tunnistusi andmast.
Assange'i seitsmeaastane viibimine Ecuadori saatkonnas ajendas teda muretsema see, et USA võib USA vastu samavõrd karmilt vastutusele võtta tema rolli eest aastate jooksul salastatud USA dokumentide avaldamisel.
Tema juriidilised probleemid tulenevad kahe Rootsi naise süüdistusest, kus mõlemad väitsid, et neil oli Assange'iga seksuaalne kokkupuude, mis ei olnud täielikult üksmeelne. Assange ütles, et väited on valed. Sellegipoolest andsid nad alla Rootsi ametivõimudele, kes taotlesid tema väljaandmist Ühendkuningriigist „kahtlustuses vägistamises, kolmel seksuaalse kuritarvitamise ja ebaseadusliku sunniviisil”.
2010. aasta detsembris arreteeriti ta Ühendkuningriigis Euroopa vahistamismääruse alusel ja veetis aega Wandsworthi vanglas, enne kui ta vabastati kautsjoni vastu ja pandi koduaresti.
Tema katse väljaandmise vastu võidelda lõppes lõpuks. 2012. aastal jättis ta kautsjoni vahele ja põgenes Ecuadori saatkonda, mis suurendas Briti võimude kaitset arreteerimise eest. Quito andis talle poliitilise varjupaiga ja hiljem Ecuadori kodakondsuse.
Järgnevad aastad veetis Assange diplomaatilise ühenduskoha juures kinni olles, esinedes saatkonna aknal ja seal tehtud intervjuudes vaid juhuslikult.
Assange väitis, et tema vältimine Euroopa õiguskaitseorganitest oli vajalik, et kaitsta teda USA-le väljaandmise eest, kus tollane peaprokurör Jeff Sessions ütles, et tema vahistamine on „prioriteet”. LKA tollane juht Mike Pompeo nimetas WikiLeaksi 2017. aastal “mitteriiklikuks vaenulikuks luureteenistuseks”.
USA valitsusel on olnud napisõnaline küsimus, kas Assange’i ootab süüdistus salastatud materjali levitamise pärast. 2018. aasta novembris kinnitas Assange'i vastu suunatud salajase süüdistuse olemasolu näiliselt tahtmatult USA kohtus, kes esitas seoseta juhtumi.
WikiLeaks vastutab paljudest riikidest pärit tuhandete tundliku teabega dokumentide avaldamise eest. Nende hulka kuulub Kuuba Guantanamo lahe 2003. aasta standardse tööprotseduuri käsiraamat. Agentuur on välja andnud ka skientoloogia alaseid dokumente, ühte osa, mida nimetatakse “salajaseks piibliks” L. Ron Hubbardi asutatud usundist.
