As Jaapan'i rahvaarv väheneb jätkuvalt, kohalik raudteed seisavad silmitsi tõsiste probleemidega. Üha suurem arv jaamu läheb üle mehitamata operatsioonidele. Raudtee-ettevõtted teevad selle muudatuse, et reisijate arvu vähenemise tõttu parandada oma tulu.
Trend on ilmselgelt toimumas isegi riigi suurimate operaatorite seas. Peaaegu 60% 4,368 jaamast töötasid kuus Jaapani Raudteede Grupp reisijateveo ettevõtted töötavad nüüd ilma töötajateta.
Lisaks sellele, et mehitamata jaamad ei nõua käsitsi tööd, toovad need kaasa ka oma mured. Vähemalt kompromissid mugavuses ja turvalisuses.
Reisijad jäetakse jaamades teabeta. Reisijate teavitamiseks jaama oleku kohta tehti minimaalselt kaugteateid.
Ebamugavused ulatuvad kaugemale hädaolukordadest või platvormi kasutamisest.
Reisijad kurdavad ka selle üle, kuidas nad ei saa oma pendelsõitu uuendada saatjate kaudu – nüüd, mil letid on suletud.
Tehti otsus personali jaamast eemaldamise kohta. See juhtus, kuigi jaam oli hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal kiirrongide peatus. See asus ka uue elamurajooni lähedal.
Töötajad eemaldati isegi siis, kui jaam oli hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal kiirrongide peatus.
JR Kyushu liinidel on 59% jaamadest (kokku 338) mehitamata, mis on tõus alates 2015. aastast, mil ettevõtte eesmärk oli tulusid suurendada. Hokkaido Railway Co ja Shikoku Railway Co töötavad 71% ja 81% oma jaamadest ilma töötajateta. Seevastu East Japan Railway Co.-l, mille jaamad asuvad sellistes linnapiirkondades nagu Tokyo, on madalaim määr - 47%.
Jaapanis tekitavad juriidilisi vaidlusi ka mehitamata jaamad. Alates 2020. aastast on ratastoolikasutajad ja teised esitanud arvukalt kohtuasju. Nad väidavad, et rikutakse nende põhiseadusega kaitstud õigust liikumisvabadusele. Mõned surmaga lõppenud õnnetused on juhtunud ka personalita jaamades – nägemispuudega naine hukkus. Ta suri Oita prefektuuris Tsukumi jaamas rööbastele sõitnud rong.
