TOKYO, Jaapan – 23. detsembril kogunes Tokyos Ginza linnaosas asuvasse jalakäijatele mõeldud tsooni, kus asuvad kaubamajad ja luksusbrändide poed, 15 meest ja naist, kes olid riietatud sobivates kollastes jopes. Nende jopede tagaküljele on trükitud kiri "Kas vajate abi?" inglise ja hiina keeles.
Kui need inimesed leiavad turiste, kes näivad olevat eksinud või segaduses, tormavad nad kiiresti nende juurde ja küsivad: "Mis on valesti?"
Nad on eelmise aasta aprillis loodud vabatahtlike organisatsiooni Osekkai (sekkumine) Jaapani liikmed. Vabatahtlikud käivad umbes kord kuus kohtades, kuhu koguneb palju turiste, nagu Ginza, Asakusa ja Tsukiji piirkond, ning juhendavad inimesi või aitavad tõlgina, isegi kui neil seda ei paluta.
Rühma kuulub umbes 40 õpilast ja täiskasvanut, kes valdavad hästi võõrkeeli, näiteks inglise ja hispaania keelt. Mõnikord lähevad nad piirkondadesse väljaspool Tokyot, näiteks Kyotosse. Mõned läksid isegi Hiina müüri juurde ekspeditsioonile.
Tol päeval Ginzas rääkis Waseda ülikooli noorem Yuka Toyama (21) kahe Soome noormehega, kes vaatasid kaarti. Nad ütlesid, et otsivad kahekorruselise ekskursioonibussi jaoks bussipeatust. Toyama juhatas nad koos kolme teise giidiga bussipeatusesse. Iga giidi kallistasid rõõmustavad soome mehed. Toyama tundis sooja. "On hea, et saime abiks olla," ütles ta.
Grupi esindaja, planeerimisfirma president Hideki Kinai (53) kasvas üles Põhja-Osaka prefektuuris Senri uuslinna arenduses. Elamukompleksides oli elanike seas levinud vastastikune abi ning pisiasjade, näiteks sojakastme, laenamine ja laenutamine.
Oma viiendal korrusel asuvast toast nägi ta Taiyo no To torni, mida ehitati 1970. aasta Jaapani maailmanäituse jaoks Osakas. Torn oli Taro Okamoto kujundatud kunstiteos ekspositsiooni sümbolina. Kinai, kes oli Osaka Expo toimumise ajal põhikooli kolmanda kursuse õpilane, külastas näitusepaika 33 korda, kasutades sooduspileteid, mille ta sai lähedal elavalt eakalt naiselt.
Salapärasest Aafrika paviljonist lummatuna sõitis ta ülikooli esmakursuslasena raha säästmise järel üksi Aafrikasse.
Umbes 10 päeva pärast reisile asumist tekkis tal Tansaanias palavik. Mõeldes, et ohutum on suurlinna sõita, õnnestus tal varahommikul bussipeatusse jõuda. Bussi, millega ta kavatses sõita, ümbritses rahvahulk, kes ootas bussile pääsemist. Kinai arvas, et peale saada on võimatu. Teda ümbritsevad inimesed aga ütlesid, et see pole probleem ning panid tema seljakoti bussi katusele ja tõmbasid ta sisse. Bussikonduktor tõusis isegi püsti ja vabastas koha Kinai jaoks.
Paljud aafriklased aitasid Kinaid, Aasia meest, kes näis olevat halva tervisega, kuigi ta ei küsinud neilt midagi. Kinai, kes ei suutnud oma kaalutlust unustada, külastas pärast seda Aafrikat umbes 20 korda.
Kinai kogemused elamukompleksis keset Jaapani kiiret kasvuperioodi ja Aafrikas ajendasid teda organisatsiooni asutama.
Unustamatu abi
Ka Jaapani Osekkai vabatahtlikud on läbi elanud unustamatuid elamusi. Eelmisel suvel leidsid liikmed JR Tokyo jaama tihedalt rahvarohke Yaesu väljapääsu juurest kolmeliikmelise ameeriklase perekonna, kes oli näiliselt paanikas.
Kui liikmed perega vestlesid, ütlesid nad, et nad ei leidnud kappi, milles nende pagas oli hoiul, ning lähenemas on Narita lennujaama suunduva rongi väljumisaeg.
Liikmed kontrollisid perekonna kviitungit ja avastasid, et kapp oli jaama Marunouchi väljapääsu lähedal, jaama vastasküljel. Giidid saatsid pere kiiresti kohale.
Kohale jõudes ei saanud nad aga kappi avada, sest perekond oli juba võtmeks olnud IC-kaardi eest raha tagasi maksnud.
Liikmed helistasid kapi haldusfirmale. Umbes viis minutit hiljem tormas sinna ettevõtte töötaja ja avas kapi.
Ameeriklased olid sügavalt liigutatud ja kutsusid vabatahtlikke oma New Yorki koju jääma, kui nad kunagi linna külastavad. Nad andsid neile meiliaadressi.
Tegevustesse on kaasatud ka Jaapanis õppiv Hiina tudeng. Qiao Wang Xin, 19-aastane Pekingi välisuuringute ülikooli noorem, tuli Jaapanisse septembris ja liitus grupiga pärast sõbra kutset. Hiinas on ütlus, et inimesed peaksid teistele abikäe ulatama. Sellegipoolest hämmastas teda nii heade kommetega jaapanlased, kes tundusid alati teistega arvestavat.
Hiina tudeng tundis vahel, et jaapanlased on pisut külmad, sest tavaliselt ei räägi nad teistega, sest ei taha teisi häirida. Teisest küljest arvas ta, et jaapanlastel ei ole raske välismaalasi mõista, sest nad tunnevad suurt muret teiste pärast.
Veel viie aasta pärast peetakse 2020. aasta Tokyo olümpia- ja paraolümpiamängud, mille märksõnaks on “omotenashi” (külalislahkus).
"Soovin anda noortele edasi tegutsemise tähtsust, isegi kui nad ei ole harjunud silmast silma suhtlema võõrastega, kuigi nad tunnevad Internetis suhtlemist," ütles Kinai.
Ta loodab seda jaapanlastele iseloomulikku erilist "osekkai" ehk "sekkumist" maailmale edasi anda.
Takistused jäävad
Aastane ülemerekülastajate arv Jaapanis oli 2013. aastal 10.36 miljonit, ületades esmakordselt 10 miljoni piiri. Valitsus loodab tõsta iga-aastase väliskülastajate arvu 20 miljonini 2020. aastaks, aastaks, mil toimuvad Tokyo olümpia- ja paraolümpiamängud.
Maailma Majandusfoorumi 2013. aasta Travel & Tourism Competitiveness Report 14. aasta aruande kohaselt saavutas Jaapan maailma 140 riigi ja piirkonna seas 74. koha. Jaapan saavutas keelebarjääride ja muude tegurite tõttu esikoha "kliendile orienteerituse astme" osas, samas kui "suhtumises väliskülalistesse" oli Jaapan XNUMX. kohal.
