Vaatamata juhtumite arvule on iganädalased surmajuhtumid püsinud stabiilsena alates eelmise aasta oktoobrist, lisas Tedros, keskmiselt 48,000 XNUMX. Enamikus riikides kasvab ka haiglaravil viibivate patsientide arv, kuid see ei ole varasemate lainete tasemel.
Ta ütles ajakirjanikele, et selle põhjuseks on tõenäoliselt Omicroni vähenenud raskusaste ja laialt levinud immuunsus vaktsineerimise või varasema infektsiooni vastu.
50,000 XNUMX surmajuhtumit on liiga palju
Kuigi Omicron põhjustab WHO juhi jaoks vähem raskeid haigusi kui Delta, jääb see ohtlikuks viiruseks, eriti vaktsineerimata inimestele.
"Peaaegu 50 tuhat surma nädalas on 50 tuhat surmajuhtumit liiga palju," ütles Tedros. "Selle viirusega elama õppimine ei tähenda, et me saaksime või peaksime selle surmajuhtumite arvuga leppima."
Tema jaoks ei saa maailm "lubada sellel viirusel tasuta sõita", kui nii paljud inimesed üle maailma jäävad vaktsineerimata.
Näiteks Aafrikas ei ole enam kui 85 protsenti inimestest veel saanud ühekordset vaktsiinidoosi.
"Me ei saa lõpetada pandeemia ägedat faasi, kui me seda lõhet ei täida," ütles ta.
Edusamme
Seejärel loetles Tedros mõningaid edusamme, et saavutada eesmärk vaktsineerida selle aasta keskpaigaks 70 protsenti iga riigi elanikkonnast.
Detsembris tarnis COVAX rohkem kui kaks korda rohkem doose, kui novembris välja jagas. Lähipäevil peaks algatus tarnima oma ühe miljardi vaktsiinidoosi.
Tedrose sõnul hakkavad ka mõned eelmise aasta tarnepiirangud leevenema, kuid seal on veel pikk tee minna.
Siiani ei ole 90 riiki ikka veel saavutanud 40 protsendi eesmärki ja 36 neist riikidest on vaktsineerinud vähem kui 10 protsenti oma elanikkonnast.
Uued vaktsiinid
Tedros tõstis esile ka teisipäeval avaldatud WHO COVID-19 vaktsiini koostist käsitleva tehnilise nõuanderühma vaheavaldust, milles rõhutatakse, et vaja on täiendavaid vaktsiine, millel on suurem mõju nakkuste ennetamisele.
Kuni selliste vaktsiinide väljatöötamiseni, selgitasid eksperdid, võib olla vaja praeguste vaktsiinide koostist uuendada.
Rühm ütles ka, et korduvatel korduvatel revaktsineerimisannustel põhinev vaktsineerimisstrateegia "ei ole tõenäoliselt jätkusuutlik".
Raske lõiv
Tedrose sõnul on valdav enamus üle maailma haiglatesse sattunud inimestest vaktsineerimata.
Samal ajal, kuigi immuniseerimised on raskete haiguste ja surma ennetamisel väga tõhusad, ei takista need täielikult edasikandumist.
"Rohkem levikut tähendab rohkem haiglaravi, rohkem surmajuhtumeid, rohkem inimesi, sealhulgas õpetajaid ja tervishoiutöötajaid, ning suuremat ohtu, et ilmneb teine variant, mis on veelgi ülekantavam ja surmavam kui Omicron," selgitas Tedros.
Juhtumite suur arv tähendab ka suuremat survet niigi ülekoormatud ja kurnatud tervishoiutöötajatele.
Eelmisel aastal avaldatud uuring näitas, et rohkem kui igal neljandal tervishoiutöötajal on pandeemia ajal olnud vaimse tervise probleeme. Mitme riigi andmed näitavad ka, et paljud on mõelnud töölt lahkuda või on lahkunud.
Rasedad naised
Teisipäeval korraldas WHO ülemaailmse veebiseminari, millest võtsid osa arstid üle maailma, mis käsitles viiruse kliinilist ravi raseduse, sünnituse ja varase sünnitusjärgse perioodi jooksul.
Nagu varem pandeemia kohta öeldud, ei ole rasedatel suurem risk COVID-19-sse nakatuda, kuid kui nad on nakatunud, on neil suurem risk haigestuda raskesse haigusse.
"Seetõttu on ülioluline, et kõigi riikide rasedatel naistel oleks juurdepääs vaktsiinidele, et kaitsta enda ja oma imikute elu," ütles Tedros.
Agentuuri juht kutsus üles ka rasedaid kaasama uute ravimeetodite ja vaktsiinide kliinilistesse uuringutesse.
Samuti rõhutas ta, et õnneks on emalt lapsele ülekandumine emakasse või sünnituse ajal väga haruldane ning rinnapiimas pole tuvastatud ühtegi aktiivset viirust.
