Sierra Leone turism käis FITURis Hispaania külastajate ligimeelitamiseks

haldama
haldama

Oma palmidega ääristatud randade, hingematvalt mägede, troopiliste vihmametsade ja elava kultuuriga on Sierra Leone üks Lääne-Aafrika võrgutavamaid sihtkohti. Sierra Leone on Hispaania reisimise ja turismi väljaminevate turgude jaoks tungiva sisenemisstrateegiaga. Seetõttu, Sierra Leone, eelmisel nädalal FITURis, reklaamides seda Lääne-Aafrika sihtkohta.

Esimesest päevast viieni käisid Sierra Leone turismiminister Victoria-Saidu Kamara ja tema meeskond kohtumistelt kohtumistele, et luua elujõulised võrgud teiste peamiste osariikide ministrite, reisikorraldajate, lennuliinide ja investoritega, kes esitasid tõelise arvamuse, et Sierra Leone on tõesti uue sihtkohana tugev.

Sierra Leone stend meelitas kohale tohutul hulgal Hispaania külastajaid

Hispaania reisija ja operaator Frank Kohomme selgitab, kuidas Sierra Leone möödus 1980. aastatel, kui ta Tokehi rannas mesinädalad tegi.

See on Sierra Leone esimene esinemine Hispaania turul.

Nimi Sierra Leone pärineb aastast 1462, kui Portugali maadeavastaja Pedro da Cintra avastas Lääne-Aafrika rannikul sõites poolsaare mäed. Mõni ütleb, et ta pani neile nimeks Sierra Lyoa (portugali keeles Lõvimäed), kuna üle mägede veerev äikesemöla kõlas nagu lõvi, teised aga väitsid, et see oli nende kuju tõttu, mis meenutas küürutavat lõvi. Mõlemal juhul jäi nimi kinni. Inglise meremees muutis hiljem nime Serralionaks ja sealt sai sellest Sierra Leone.

Enne seda olid Aafrika siseruumidest pärit hõimud asunud neitsimetsasse, kus neid kaitsesid ühel pool mäed ja teisel pool meri. Tõenäoliselt olid nad Limbase, Sierra Leone vanima etnilise rühma, ranniku Bullomi (Sherbro), Temne, mande keelt kõnelevate inimeste, sealhulgas Vai, Loko ja Mende, esivanemad.

Pärast Pedro da Cintra avastust välismõju piirkonnas kasvas ja kaubandus kohalike ja eurooplaste vahel algas vahetuskaubanduse vormis. Inglased hakkasid Sierra Leone vastu huvi tundma ja 1672. aastal rajas Aafrika Kuninglik Ettevõte Bunce ja Yorki saartele kaubakindlusi. Orjakaubanduse tekkides sai peamiseks kaubaks inimkaubandus ja indigeene müüdi orjadena. Bunce saarest sai orjade transportimise peamine koht Euroopasse ja Ameerikasse.

Filantroopide jõupingutustega kaotas Suurbritannia orjanduse ja orjalaevade kinnipidamiseks asutati Freetownis mereväebaas. Freetownist sai vabanenud orjade asula 1787. aastal ja seda nimetati Vabaduse provintsiks. 1792. aastaks ühinesid algupäraste asukatega Inglismaalt 1,200 orja Nova Scotiast ja suur hulk Maroonist 1800. aastatel. Aastal 1808 sai Freetowni piirkonnast ametlikult Briti kroonikoloonia ning kaubandus algas indigeenide ja asunike vahel. See sillutas brittidele värava laiendada valitsemist ka välimistesse provintsidesse ja 1896 kuulutati välja protektoraat.

Suurbritannia kolonialismi ajal oli Sierra Leone teiste Aafrika lääneranniku Briti kolooniate valitsuskoht. Fourah Bay kolledž asutati 1827. aastal ja see oli esimene kõrghariduse kolledž Saharast lõunas. Sinna kogunesid inglise keelt kõnelevad aafriklased ja see pälvis Sierra Leonele varajaste saavutuste tõttu meditsiini, õiguse ja hariduse valdkonnas Lääne-Aafrika Ateena tiitli.

Koloniaalajaloo vältel korraldasid Sierra Leoneans mitu ebaõnnestunud mässu Briti võimu vastu ja saavutasid lõpuks iseseisva iseseisvuse 27. aprillil 1961. Oma esimese peaministri Sir Milton Margai juhtimisel võttis taasiseseisvunud riik vastu parlamentaarse valitsemissüsteemi, hiljem 1971. aastal vabariigiks saamine. 1991. aastal puhkes kodusõda ja Sierra Leone jõudis oma lähiajaloo kõige pimedamasse aastakümnesse. Rahu taastati 2002. aastal ja sellest ajast alates on riik õitsenud. Sierra Leone on arenguprotsessil mitmeparteilise demokraatia tingimustes ja teda peetakse üheks kõige turvalisemaks riigiks Lääne-Aafrikas.

http://sierraleonenationaltouristboard.com/

 

<

Andmeid autor

Jürgen T Steinmetz

Juergen Thomas Steinmetz on alates teismelisest Saksamaal (1977) töötanud pidevalt reisi- ja turismitööstuses.
Ta asutas eTurboNews 1999. aastal ülemaailmse reisiturismi tööstuse esimese veebikirjana.

Jaga...