19. märtsil veetis Imtiaz Muqbil sädeleva õhtu Tai väliskorrespondentide klubis (FCCT), kuulates Nirmal Ghoshi.
65-aastane Nirmal Ghosh on 30-aastane Singapuri ja Kagu-Aasia ingliskeelse ajalehe The Straits Times endine väliskorrespondent.
Nirmal on olnud väliskorrespondent Manilas, New Delhis, Bangkokis ja Washingtonis, rääkides poliitikast, valimistest, konfliktidest ja riigipööretest, looduskatastroofidest, sotsiaal- ja keskkonnaküsimustest ning geopoliitikast kogu Aasias ja Ameerika Ühendriikides. Tema ajakirjandus on võitnud PANPA ja SOPA auhindu. Ta oli 2015. aasta suvel East-West Centeri (Honolulu, Hawaii) Jeffersoni stipendiaat ja 2016. aasta sügisel presidendivalimiste aruandluse stipendiaat.
Nirmal oli kaks ametiaega Filipiinide Väliskorrespondentide Assotsiatsiooni (Focap) president ja kolm ametiaega Tai Väliskorrespondentide Assotsiatsiooni (FCCT) president.
Ta on seotud ka Genfis asuva rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase ülemaailmse algatusega. Ta on aktiivne metsloomade kaitsega ja on Corbetti fondi usaldusisik. See mittetulundusühing teeb koostööd kohalike kogukondade ja ametiasutustega, et edendada metsloomade kaitset ning leevendada inimeste ja metsloomade konflikte viies India kaitsealal.
Ta on ka dokumentalist, taskuhäälingusaatja ja kuue raamatu autor, millest viimane on Loks: Donald Trump ja Ameerika ümbertegemine.
Temaga liitus Keith Richburg, endine Washington Posti väliskorrespondent. Nikkei Asian Review moderaator Dominic Faulder juhatas paneeli sisse üllatuskülalise Steve Hermaniga, Ameerika Hääle riiklike suhete peakorrespondendiga, kellest sai äsja USA raadioteenistuse sulgemise ohver.
Steve Herman, endine Valge Maja büroo juht, on nüüd VOA riiklik korrespondent.
Herman veetis Aasias üle veerand sajandi, sealhulgas aastaid Tokyost aru andes ning seejärel Ameerika Hääle korrespondendi ja büroojuhina Indias, Koreas ja Tais. Herman töötas 2016. aastal ka VOA vanemdiplomaatilise korrespondendina välisministeeriumis. Tema reisid on viinud ta umbes 75 riiki, sealhulgas sündmuskohal saadud teateid lahingupiirkondadest, tsiviilülestõusudest ja olulistest loodusõnnetustest.
Veteranajakirjanik on sageli esinenud tele- ja raadiovõrkudes, sealhulgas Ameerika Hääle sidusettevõtetes Austraalias, Kanadas, Indias, Nigeerias, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Koreas ja Ühendkuningriigis. Tema artiklid, veerud ja ülevaated on avaldatud ajakirjades Far Eastern Economic Review, Harvard Summer Review, Japan Quarterly, Japan Times, On the Air, Popular Communications, Proceedings (USA Naval Institute), Radio World, Shukan Bunshun, Shukan Gendai, South China Morning Post ja Wall Street Journal. Ta on sage külalislektor Ameerika Ühendriikide ja välisriikide ülikoolides ja erialastel konverentsidel.
Herman on endine Jaapani väliskorrespondentide klubi ja Souli väliskorrespondentide klubi president. Varem töötas ta kaheaastase ametiaja Ameerika ülemeremaade pressiklubi kubernerina. Herman on Washingtoni ringhäälingu asepresident, Aasia-Ameerika ajakirjanike assotsiatsiooni peatükk ja USA globaalse meedia agentuuri esindaja Ameerika Välisteenistuse Assotsiatsiooni juhatuses.
Minu põhiline väljavõte arutelust on see, et "vabade maa" on kõik peale surnud. “Hirmu maa” on siin, ilmselt selleks, et jääda.
2025. aasta jaanuaris, Donald Trumpi ametisseastumise kuul, avaldatud hr Ghoshi raamat räägib Ameerika ümberkujundamisest.
Alates 2025. aasta jaanuarist on arenevate sündmuste staccato kajastanud "Ameerika avanemist", millel on kurjakuulutavad tagajärjed demokraatiale, inimõigustele, vabadusele ja õiglusele kogu maailmas.
Kui Ameerika Ühendriigid, "vabade maa ja vaprate kodu", suudavad lammutada kõige sambad, mida ta on pühaks pidanud, saavad seda teha ka teised riigid. Kuna Donald Trumpi režiimi nelja-aastasest ametiajast on möödunud vaid kolm kuud, peavad kõik demokraatia, inimõiguste, vabaduse ja õigluse eest seisjad hakkama pikalt mõtlema selle tagajärgede üle.
FCCT arutelu on selle palli veerema pannud.
Hr Hermani sõnul süüdistas teda "reetmises" kõrge ametnik, kes kaevas välja ühe oma kommentaari USAID sulgemise kohta ja ütles, et "välisteenistuse ohvitserina" pidi ta partei joont papagoima. Ta kirjeldas, kuidas mitmekeelse raadioteenuse peatamine mõjutaks kogukondi kogu maailmas, eriti paljudes repressiivsetes režiimides.
Ta ütles, et Washington DC õhkkond oli "kurbus, resignatsioon ja natuke paranoiat". Samuti tajutakse sõnavabaduse ruumi kitsendamise tõttu "külmakülma efekti".
Oma avakommentaarides ja küsimustele vastates ütles hr Ghosh, et Ameerika Ühendriigid kogevad "kujuteldamatut mürgist lõhet".
„Kui vaatate Interneti-kohtingusaitide andmeid, näete, et üha vähem inimesi soovib kohtuda ja kohtuda vastandlike poliitiliste vaadetega inimestega.
Nii et see lõhe muutub üha teravamaks. Kuigi ma arvan, et Ameerikas ei puhke homme kodusõda ja ma arvan, et mõnele inimesele meeldib ennustada, et see on lõplik langus, arvan, et oleks saatuslik viga selle mahakandmine. Ma arvan, et suurema vägivalla potentsiaal muutub nüüd üha täpsemaks ja teravamaks.
Ta kirjeldas, kuidas poliitilised perspektiivid jagunevad nüüd "patriootide" ja "reeturite" vahel.
Ka majanduslikult kasvab rikaste ja vaeste sissetulekute lõhe koos kõrge vaesuse tasemega riigis, kus on rohkem miljardäre kui üheski teises.
Hr Ghosh rääkis "otse, valge, kristliku natsionalismi" tõusu tagajärgedest. Ta märkis, et immigratsioonivastased tegevused on juurdunud demograafilistes uuringutes, mis näitavad, et USA valge elanikkonnast saab aastaks 2045 vähemus. Ta tõi välja, kuidas USA oli oma esimese mustanahalise presidendi valimisest 2008. aastal ja uuesti 2012. aastal, mis pidi tähistama uue ajastu algust, taanduma, kuid nüüd, vaid 12 aastat hiljem, on suund muutunud.
Peavoolumeedia roll on vähenenud, kuna tähelepanu lüheneb ja inimesed otsivad lihtsaid vastuseid keerulistele küsimustele. Hr Ghosh rääkis oma kogemustest, kajastades poliitilisi miitinguid, kus inimesed küsisid temalt ettevaatlikult, kas ta räägib ka "teisele poole" ning muutus avatumaks ja lõdvemaks pärast seda, kui talle öeldi, et ta teeb reportaaži Singapuri välismaisele ajalehele.
Hr Richburg küsis: "Kas nad üldse teavad, kus Singapur on?"
Hr Ghosh märkis protestiliikumiste ebaefektiivsust, mitte ainult praegu, vaid alates 1999. aasta globaliseerumisvastastest protestidest Seattle'is, Iraagi sõjavastastest protestidest 2003. aastal ja hiljuti toimunud protestidest Occupy Wall Street. Sama saatus ootab ka Iisraeli-vastaseid proteste ülikoolides.
Hoiatades McCarthyismi tõusu eest, ütles ta: "Kahjuks ei usu, et me ajaloost palju õpime ja ajalugu lihtsalt kordab end. Ma arvan, et makartismi on hea meeles pidada, nähes seda, mida praegu näeme."
"Paljud täna elavad ameeriklased ei tea, mida tähendab elada diktatuuri all. Nad ei tea, kuidas fašistlik režiim välja näeb," ütles ta.
Ta võrdles tariifisõdasid Trumpiga, kes kasutab ära "kaebuste poliitikat", mis sarnaneb Indias hinduistide parempoolse tiivaga.
Inimesed, kes nimetasid end kanadalasteks, ameeriklasteks ja 16-aastasteks austraallasteks, esitasid küsimusi tuumaarsenalide ja nende mõju kohta. Teismelise mure oli see, et ükskõik mis kriisist ka ei tule, 16-aastasena "pean selle üle elama." See on märkus väärib märkimist neile, kes väidavad, et nad töötavad "tulevase põlvkonna" hüvanguks.
Kõik reisijad ja turistid peaksid seda seanssi hoolikalt, mitu korda üle vaatama.
Tööstus tunneb juba kuumust ja see läheb hullemaks. Nagu ma olen korduvalt varem öelnud, oleks minu kahjuks selle vaiba alla pühkimine rumaluse harjutus.
AI, ChatGPT ja kliimamuutused pole enam linnas ainsad mängud. 21. sajandi teine veerand saab kindlasti olema Inetu Ameerika ajastu. Nii hr Richburg kui ka hr Ghosh on nüüd Tais pensionil.
ALLIKAS: TRAVEL IMPACT NEWSWIRE
