Qatar Airways, Saudia, Etihad, Gulf Air, Egypt Air ja Emirates lendavad sageli Katari Dohasse. Kas reisimine Katari ja sealt tagasi Saudi Araabiasse, Bahreini, AÜE või Egiptusesse jätkub?
Aasta tagasi, Qatar Airways jätkas lende Riyadhi.
Kaks aastat on möödunud AlUla lepingust, mis lõpetas Saudi Araabia, Egiptuse, Araabia Ühendemiraatide ja Bahreini neli aastat kestnud Katari boikoti. Siiski ei ole riikide, eriti Bahreini ja AÜE suhteid taastatud.
Eksperdid ennustasid, et Katari ja nelja boikoteeriva riigi vaheline vastasseis taastub pärast möödunud kuul maailmameistrivõistluste lõppu, kuna kokkulepet peeti vaherahuks Doha ülemaailmse sündmuse edu tagamiseks.
. AlUla Põhja-Saudi Araabia lahe liidrid kirjutasid alla Kuveidi välisministri šeik Ahmed Nasser Al-Mohammed Al-Ahmed Al-Jaber Al-Sabahi 4. jaanuaril 2021 väljakuulutatud leppimislepingule, mis tähistab Katariga diplomaatilise kriisi lõppu. Araabia linn AlUla 5. jaanuaril 2021.
AlUla leping pidi lõpetama Pärsia lahe kriisi, mis sai alguse 5. juunil 2017, kui Saudi Araabia, Egiptus, AÜE ja Bahrein kuulutasid Katari suhtes välja laiaulatusliku boikoti, mis hõlmas kõigi diplomaatiliste esinduste tagasitõmbamist ning maa-, mere- ja maa- ja merealade sulgemist. õhupiirid lennukitele ja Katari kodanikele; samuti mitte lubada kataritel neid riike külastada, kui neil pole eriluba, ning peatada kõik ärilised, kultuurilised ja isiklikud tehingud. Vahepeal jäi kehtima kitsas julgeolekukoordineerimine.
Toona õigustasid Pärsia lahe riigid boikotti sellega, et süüdistasid Katarit terrorismi toetamises, Moslemivennaskonna liikmete varjamises, võõrvägede oma pinnale lubamises ja suhete jätkamises Iraaniga.
Lisaks viitasid osariigid nende sõnul Katari tegevusele boikoteerivate riikide huvide vastu, Katari toetusele Pärsia lahele ja Egiptuse riigipöördeliikumisele ning teistele süüdistustele.
Seejärel seadsid boikoteerivad riigid Katariga leppimiseks 13 tingimust, millest silmapaistvaim oli see, et ta vähendab diplomaatilisi suhteid Iraaniga, saadab riigist välja kõik oma territooriumil viibivad revolutsioonilise kaardiväe elemendid ega alusta Iraaniga vastuolus olevat äritegevust. USA sanktsioonid.
Muude tingimuste hulka kuulusid: Türgi sõjaväebaasi sulgemine Dohas; Al-Jazeera sulgemine, mida süüdistatakse piirkonnas rahutuste esilekutsumises; nelja riigi sise- ja välisasjadesse sekkumise lõpetamine; nende riikide kodanike naturalisatsiooni peatamine; juba naturalisatsiooni saanud isikute väljasaatmine; ja Kataris elavate terrorismijuhtumites süüdistatavate tagaotsitavate üleandmine.
Tingimused hõlmasid ka nelja riigi ja USA terroristideks klassifitseeritud ühenduste ja organisatsioonide toetamisest või rahastamisest hoidumist ning Doha suhete katkestamist Moslemivennaskonna, Hizbullah, al-Qaida ja Islamiriigiga.
AlUla leping aga 13 tingimust otseselt ei käsitlenud ning allakirjutanud ei täpsustanud, kas Katar on tingimused täitnud või kas nõuetest loobuti.
AlUla kokkuleppe kohaselt oleks pidanud läbirääkimised Katari ja iga nelja boikoteeriva riigi vahel eraldi toimuma aasta jooksul pärast lepingu allkirjastamist, et lõpetada nendevahelised erimeelsused ning taastada diplomaatilised, kaubandus- ja muud suhted.
Kahe aasta jooksul pärast lepingu allkirjastamist pole Katari ja nelja boikoteeriva riigi vaheliste läbirääkimiste kohta avaldusi tehtud.
Mõningaid külastusi on siiski olnud: Katari emiir šeik Tamim Al Thani külastas Egiptust, Saudi Araabiat ja AÜE-d; ja Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi, Saudi kroonprints Mohammed bin Salman ja AÜE president Mohammed bin Zayed Al Nahyan külastasid Katarit.
Bahrein on jäänud kõrvale, kuigi selle välisminister dr Abdul Latif Al-Zayani teatas, et riik võttis Katariga ühendust läbirääkimiste kuupäeva määramiseks, kuid teatas, et viimane ei vastanud avalduse kohaselt. Külastusi pole olnud kummalgi poolel.
Küll aga oli foto, millel oli näha Bahreini kuningat Hamad bin Isa Al Khalifat koos Katari emiiriga 16. juulil Saudi Araabias USA presidendi Joe Bideni juuresolekul peetud Jeddah julgeoleku ja arengu tippkohtumise kõrval. , 2022.
Katar omakorda ei vastanud ametlikult ega mitteametlikult ühelegi Bahreini avaldusele ning meediaväljaanded pole Katari ja Bahreini suhete saatusest teatanud.
Katar määras suursaadikud Saudi Araabiasse ja Egiptusesse ning mõlemad riigid saatsid suursaadikud Dohasse.
Kaks aastat pärast lepingu sõlmimist on Katari saatkonnad aga endiselt suletud nii Bahreinis kui ka AÜE-s ning suursaadikuid pole määratud, nagu ka Bahreini ja AÜE saatkonnad Dohas.
Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) peasekretariaadi allikas ütles The Media Line'ile: "Bahreini ja Katari vahel läbirääkimisi ei peetud. Istungit ei peetud üldse.”
Allikas lisas: «Katari ja AÜE vahel toimusid ka piiratud arvul läbirääkimised ning need ei viinud millegini. Katar oli täielikult keskendunud MM-i korraldamisele, kuid läbirääkimised Saudi Araabia ja Egiptusega toimusid vastavalt vajadusele.
Allikas ütles ka, et Katari, AÜE ja Bahreini vahel on olnud "palju sõnumeid ja pooleliolevaid asju" ning et Pärsia lahe koostöönõukogu peasekretariaat tegeleb nende küsimustega.
Allikas keeldus käsitlemast boikoteerivate riikide seatud 13 tingimust ja seda, kas Katar nõustus neid ellu viima, kuid kinnitas, et "täielikku kokkulepet pole saavutatud".
Allikas märkis, et viimasel Pärsia lahe tippkohtumisel, mis toimus Hiina presidendi Saudi Araabia visiidi ajal, ei räägitud AlUla lepingu saatusest ja sellest, kas enamik selle sätteid on rakendatud või mitte, ning et tippkohtumine piirdus üldiste küsimustega ning nendega, mis puudutasid Hiina presidendi visiiti ja Pärsia lahe suhteid Hiinaga.
Boikoteerivate riikide ja Katari vahel vaidlustatud küsimuste hulgas on Katari kodakondsuse andmise küsimus Saudi Araabiast, AÜE-st ja Bahreinist pärit peredele. Need riigid süüdistavad Dohat Katari kodakondsuse pakkumises inimestele, kes on nende riigis poliitilistel või sõjalistel ametikohtadel või on seotud võimulähedastega.
13. aastal Dohale seatud 2017 tingimuse hulgas nõudsid Pärsia lahe riigid nende perede naasmist päritoluriiki, mida pole juhtunud, samal ajal kui Katar jätkab kampaaniat nende perede laste Dohasse meelitamiseks.
Bahreini kodanik Ibrahim Al-Rumaihi kolis mitu aastat tagasi koos perega Dohasse. "Mu isa töötas varem Bahreinis sõjaväeteenistuses, teenides palka umbes 2,000 Bahreini dinaari (5,300 dollarit), kuid tema nõbu Kataris töötab samal alal ja saab palka 80,000 21,000 Katari riaali (umbes XNUMX XNUMX dollarit)," rääkis The Media Line'ile.
«Meil on Kataris palju sugulasi. Meile tehti pakkumine kolida Dohasse vastutasuks selle eest, et mu isa saab rohkem kui 100,000 26,500 Katari riaali (1,000 XNUMX dollarit) palka ja saab Katari kodakondsuse, lisaks XNUMX ruutmeetri suuruse elamukrundi, ja toetust sellele maale ehitamiseks. " ta lisas.
"See on pakkumine, mida ei tohi kasutamata jätta," ütles ta. "Sarnaseid pakkumisi on palju ja pakkumised jätkuvad."
Moslemivennaskond, mille neli riiki – Saudi Araabia, Egiptus, Emiraadid ja Bahrein – on klassifitseerinud terroriorganisatsiooniks, tegutseb endiselt Katari pealinnas. Riigid on nõudnud oma liikmete Dohast väljasaatmist.
Vennaskonna juht, vaimulik Yusuf al-Qaradawi suri 2022. aasta septembris Dohas.
"Ma ei saa Egiptusesse naasta, kuid meie tegevust Dohas ei ole piiratud," ütles Kataris elav Egiptuse kodanik Khaled S ajalehele The Media Line. "Me tunneme end siin turvaliselt. Keegi ei palunud meil lahkuda ega oma tegevust vähendada. Mu isa on Egiptuses vangis.
Ta lisas: "Nad pakkusid mõnele grupi liikmele Katari kodakondsust, kuid mul on lääneriigi kodakondsus ja ma ei vaja araabia kodakondsust."
Saudi poliitiline analüütik Abdulaziz Al-Enezi ütles The Media Line'ile, et pärast AlUla lepingut ootasid paljud, et Katar lõpetab Saudi Araabia, AÜE, Bahreini ja Egiptuse vastu suunatud kampaaniate rahastamise, kuid seda ei juhtunud.
"Belgia kohus kinnitas Katari rahastamise olemasolu inimõigusorganisatsioonidele, mida juhib itaallane Antonio Panzieri, kes vaatamata AlUla kokkuleppele püüdis Katari käsul korraldada palju Saudi Araabia vastu suunatud tegevusi ja nõudis meetmete võtmist Saudi Araabia vastu. juhtroll Jamal Khashoggi juhtumis," ütles ta.
"Paneziri ründas ka Egiptust, AÜE-d, Bahreini ja Saudi Araabiat ning toetas paljusid opositsioonitegelasi või neid, keda nendes riikides süüdistatakse terrorismis," lisas ta.
Al-Enezi sõnul ei ole Katar tegutsenud ühelgi 13 tingimusest. "See, mis juhtus, on ajutine vaherahu ainult MM-i korraldamise õnnestumiseks ja Doha naaseb Pärsia lahe huve rohkem kahjustavate tavade juurde," kinnitas ta.
Egiptuse kohta ütles Al-Enezi: "Tundub, et Katar püüab Egiptuses kanda kinnitada, et taastada kõige nõrgemas seisus oleva Moslemivennaskonna toetus. Katari investeeringud on Egiptuses.
Saudi poliitiline analüütik Junaid Al-Shammari ütles, et Katari "pehme sõda Pärsia lahe riikide vastu naaseb jõuga. AlUla leping oli lihtsalt vaherahu. Katar toetab endiselt terrorirühmitusi ja Iraani revolutsiooniline kaardivägi on endiselt oma territooriumil, lisaks Türgi vägedele.
"Al-Jazeera ei lõpetanud ka oma vaenulikku tegevust nelja riigi vastu, kuid kasvas pärast MM-i lõppu," lisas ta.
Ta ütles ka, et "Katar üritab endiselt meelitada mõningaid Pärsia lahe peresid oma maadele tulema ja omandama Katari kodakondsuse ja palju raha vastutasuks oma päritoluriigist lahkumise ja nende ründamise eest." Ta lisas, et "kuigi Al-Murrah hõim kannatab Kataris ja selle olukorda pole parandatud, on Katar jätkanud katseid meelitada ligi Pärsia lahe peresid, kellest paljud töötavad oma riigis tundlikel ametikohtadel, olgu need siis poliitilised, julgeoleku-, sõjaväe- või muud ametikohad."
Iraagi poliitik ja Baghdad Posti veebisaidi esimees Sufian Samarrai on avaldanud uudiseid ja säutse, mis hoiatavad, et "järgmine oht" on Katari-Iraani sõjaline sõjaline leping, mis lubab paigutada kõik Iraani sõjalised mereväe sektorid eemale. Bahreinist 5 km kaugusel.
Katari ajakirjanik Salem Al-Mohannadi ütles The Media Line'ile, et Katar "võitis" Pärsia lahe vaidluses. "See ei loobunud ühestki oma põhimõttest ega reageerinud boikoteerivate riikide seatud ebaõiglastele tingimustele," ütles ta.
"AlUla leping ei olnud üldse Katari mööndus. Riigid, kes boikotti alustasid, on need, kes on mõistusele tulnud,“ ütles ta ja lisas: „Nüüd ei taasta Katar oma suhteid ühegi riigiga, välja arvatud oma tingimuste kohaselt.
Katari poliitika on selge, ta otsib oma huve ja see poliitika õnnestus, millest tehti temast suurriik ja oluline tegija maailmapoliitikas.
"Katar toetab ka vabadusi ja mis puudutab meid boikoteerinud riike, siis nad solvasid Katari tugevalt ja panustasid Katari ebaõnnestumisele MM-i korraldamisel, mida aga ei juhtunud," jätkas Al-Mohannadi.
"Katar ei saa unustada solvumist ja mis puudutab erinevaid riike, kes üritavad Katarile oma diktaati peale suruda, siis Doha ei luba tal oma tingimusi peale suruda ja seetõttu pole Bahreiniga seni leppimist toimunud," kinnitas ta. .
"Pärast MM-i ei juhtu midagi. Asjad jätkavad Katari huvides, sest ta on koostanud selge poliitika ja isegi tema suhted – olgu Iraani, Türgi või teiste riikidega – on piirkonna huvides. Me ei tohi mõelda konfliktile, vaid dialoogile.
Ta rõhutas, et "Katar ei vaja praegu ühtegi teist riiki. Nelja riigi kehtestatud blokaadi ajal pani Katar paika kõik oma probleemid, nagu toiduga kindlustatus, diplomaatilised küsimused ja muud, ning nüüd ei vaja ta ühtegi Pärsia lahe riiki.
SOURCE: Medialiin : kirjutatud MediaLine'i töötajad
