Igal aastal, juuni lõpust kuni septembri alguseni, toimuvad metsatulekahjud Burundis. Põllumajandustootjad ja kasvatajad, kes kasutavad traditsioonilisi põllumajandusmeetodeid, vastutavad selliste metsatulekahjude eest Burundi riiklikes kaitsealades. Värskeid karjamaid otsides süüdatakse umbes 16 nädalat kestev tuli – ütlevad keskkonnakaitsjad.
"Üleriigis põleb võsapõlengute tõttu tuhaks umbes 1,000 hektarit maad, mis on seotud kaitsealade ja metsade läheduses. Nyanza-laci kommuunis Rukambasis läks suitsu enam kui 200 hektarit,” ütleb Conservation et Communauté de Changement-3C keskkonnakaitsja Léonidas Nzigiyimpa. Nzigiyimpa on ka organisatsiooni esindaja ja endine direktor Burundi keskkonnakaitseamet (OBPE).
Metoodiliselt põletavad alad on traditsiooniline meetod, mida kohalikud kasvatajad ja põllumehed kasutavad värske rohuga karjamaa loomiseks. Samuti võimaldab see põllumeestel olemasoleva taimestiku ja umbrohu taasistutamiseks puhastada.
Hoolimata kasulikest põllumajanduslikest eesmärkidest on neil tulekahjudel ökosüsteemile hävitavad tagajärjed. Burundis on kaitsealade piiridega võsapõlengud keelatud.
Nzigiyimpa väljendas muret, öeldes, et tegemist on murettekitava nähtusega. Ta selgitas, et nende võsapõlengute tekitatud laastamistööd olid äärmiselt suured ja kahjulikud, eriti kuna tegemist oli aeglase põlemisega, mitte enneaegsete tulekahjudega.
Näiteks 2023. aasta juulis süttis metsatulekahju Gatsiro mäel Vyanda kommuunis, mis asub Burundi edelaosas, mida tuntakse Rumongi provintsi nime all. Kohalike ametnike teadete kohaselt läks kaitseala leekidesse, kuna tuul kandis tule põleva rohuga alale. Gatsiro piirkonna juht Bayaga Larisson mainis, et kohalik talunik arreteeriti tulekahju süütamise eest.
"Prokurör viib läbi ja valgustab, kas põllumees alustas seda vabatahtlikult või mitte," ütles Larisson.
OBPE (Keskkonnakaitse Organisatsioon) peadirektori Jean Berchmans Hatungimana sõnul on metsatulekahjude ulatus piirkonniti erinev. Ta märkis, et 2017. ja 2018. aastal jäi metsatulekahjudest kannatada saanud pindala üle riigi kokku 700–900 hektarini. Veelgi enam, 2019. aastal hävis tema avalduse kohaselt üleriigiliselt ligikaudu 800 hektarit.
Burundi kohalikud uudisteväljaanded teatasid vähemalt 13 ebaseadusliku metsatulekahju juhtumist. Need juhtumid leidsid aset aastatel 2010–2020. Nende tulemusel hävis ligikaudu 8,000 hektarit maad. Enamik mõjutatud piirkondi asus Burundi põhja-, lääne- ja edelapiirkondades.
Katsed peatada metsatulekahjud Burundis
Burundi metsandusseadustik, mis võeti algselt vastu 1984. aastal ja muudeti hiljem 2016. aastal, kaitseb võsapõlengutest põhjustatud metsakahjustuste eest. Varasemate õigusaktide kohaselt määrati ühehektarilise metsamaa põletamisel tabatud isikutele trahv 10,000 3.50 BIF (vastab 2 USA dollarile). Uuendatud seadusega on aga ette nähtud karmimad karistused, sealhulgas rahatrahv kuni 5 miljonit Brasiilia franki ja võimalus kuni XNUMX-aastase vangistuseni selliste süütegude eest.
Kahjuks tekitab nende määruste rakendamine jätkuvalt väljakutseid. Nzigiyimpa on olnud tunnistajaks juhtumitele, kus looduskaitseala süütamise eest kinni peetud isikud vabastati kiiresti.
Vaatamata katsetele selliseid metsatulekahjusid peatada, napib ametiasutustel ressursse selle täielikuks tegemiseks.
Kaitsealade eest vastutavatel agentidel puuduvad tulekahjukohale jõudmiseks ja andmete täpseks dokumenteerimiseks vajalikud ressursid. Lisaks on ainult piiratud arvul metsaametnikel GPS-seadmed (globaalne positsioneerimissüsteem), hoolimata vajadusest, et kõigil oleks neile juurdepääs.
Nzigiyimpa usub, et rangete seaduste kehtestamise asemel peaks valitsus pigem tegelema kohalike elatustaseme parandamise ja põllumajandustehnoloogiate arendamisega. Tema sõnul on looduskaitsetegevuses väga oluline kohalike elanike elutingimuste parandamine. Sest üks peamisi loodusvarade hävimise põhjuseid on vaesus.
Eksperdid, advokaadid ja teadlased tunnevad ühist muret seoses ebapiisava ressursside eraldamisega erinevate reservide kaitsmiseks.
