Euroopa Liidu (EL) üldise poliitilise suuna ja prioriteedid määratlev kollegiaalne organ Euroopa Ülemkogu (EÜ) teatas täna, et kaotab järgmise aasta jaanuaris kõik maismaapiirikontrollid Bulgaaria ja Rumeeniaga, andes sellega need kaks. riigid Schengeni vabareisiruumi täisliikmeks.
Asutatud 1985is Schengeni ala (tuntud ka kui Schengeni tsoon) on suurim sisepiirideta ala maailmas. See koosneb 29 liikmest, kuhu kuuluvad 25 Euroopa Liidu 27 liikmesriigist koos Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteiniga.
Bulgaaria ja Rumeenia vastuvõtmine passivabasse avatud piiriäärsesse Schengeni alasse, mis on illegaalse immigratsiooniga seotud kartuste tõttu edasi lükatud, saabub peaaegu kaks aastakümmet ajast, mil kaks Ida-Euroopa riiki said täieõiguslikuks Euroopa Liidu liikmeks.
Kaks riiki, mõlemad NATO liikmed, said Euroopa Liidu osaks 2007. aastal. Nende Schengeni alaga liitumine aga viibis, kuna oli vaja tegeleda erinevate murekohtadega, sealhulgas korruptsiooniga seotud küsimustega. See protsess takerdus veelgi Euroopa pagulaskriisi ajal 2015. aastal.
2022. aastal takistas Austria Bulgaaria ja Rumeenia püüdlusi ühineda Schengeni alaga, tuues esmaseks murekohaks läbi Lääne-Balkani saabuvate põgenikevoolu.
Reutersi andmetel on need kaks Balkani riiki olulised transiidipunktid ebaseaduslikule relva-, narko- ja inimkaubandusele.
Märtsis nõustus Austria Bulgaaria ja Rumeenia osalise kaasamisega Schengeni tsooni, kaotades kontrolli õhu- ja merepiiridel, säilitades samal ajal piirangud maismaapiiridel.
Austria siseminister Gerhard Karner teatas novembris, et Viin on teinud piiriturvalisuses märkimisväärseid edusamme, mille tulemusena on Rumeenia ja Bulgaaria kaudu saabuvate ebaseaduslike migrantide arv oluliselt vähenenud.
Euroopa Ülemkogu jõudis 10. detsembril järeldusele, et mõlemad riigid täidavad Schengeni alaga täieliku ühinemise olulised kriteeriumid.
Euroopa Ülemkogu teatas tänases avalduses, mis kirjeldas seda vastuvõtmist kui "ajaloolist hetke", et kõik maismaapiiripunktid Bulgaaria ja teiste Schengeni riikide vahel, samuti Bulgaaria ja Kreeka ning Rumeenia ja Ungari vahel kaotatakse jaanuaris. 1, 2025.
Praeguse Euroopa Liidu eesistumise Ungari hinnangul on Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni tsooni vastuvõtmine kasulik mitte ainult mõlema riigi kodanikele, vaid ka blokile tervikuna.
Euroopa Ülemkogu otsusest teada saades ütles Rumeenia peaminister Marcel Ciolacu, et kuna Schengeni liikmestaatus on olnud riigi strateegiline eesmärk, jätkab Bukarest vastutustundlikku tegutsemist, et kaitsta ja tugevdada ELi välispiire, et tõhusalt võidelda ebaseadusliku rände vastu.
