Lennundusterrorism, president George HW Bush, PAN AM 103: kas mäletate?

gwa
gwa

Lennundusjulgestus on USA hilja presidendi HWBushi vähem tuntud saavutus. Tema huvi lennundusterrorismi vastu võitlemisel oli tema Ameerika Ühendriikide asepresidendi ja presidendiaja jooksul oluline episood.

Lennundusjulgestus ja terrorismivastane võitlus lennufirmade vastu on USA hilise presidendi HWBushi vähem tuntud saavutus.
Tema huvi ja saavutused lennundusterrorismi vastu võitlemisel olid asepresidendina ja Ameerika Ühendriikide presidendina töötamise ajal oluliseks episoodiks.
3. aprillil 1989 kohtus ta Valges Majas üle tunni aja PAN AM 103 lennu pereliikmete delegatsiooniga.
PAN AMi lend 103 oli regulaarse regulaarse lennuplaaniga Pan Am atlandiülene lend Frankfurdist Detroiti Londoni ja New Yorgi kaudu. 21. detsembril 1988 hävis pommi abil Atlandi-ülest marsruuti käitav lennuk N739PA, tappes kõik 243 reisijat ja 16 meeskonda - katastroof, mida nimetatakse Lockerbie pommitamiseks.
USA president George Bush oli mees, kes otsis “lahkemat ja leebemat rahvust”, ning kutsus ameeriklasi rangelt oma huuli lugema - ta ei tõsta makse. Ta oli Iraagi-Kuveidi konfliktis populaarse võimsa koalitsiooni juht.
USA presidendina George Bush tühistas ta oma kabineti, nõustudes pommitamise uurimise komisjoniga. Ta hoidis pereliikmetega sidet isiklike märkmetega (saladus tema poliitilisele karjäärile).
Bush nimetas Ann McLaughlini presidendi lennundusjulgestuse ja terrorismi komisjoni esimeheks.
Bush toetas ja allkirjastas 1990. aasta lennundusjulgestuse ja terrorismivastase võitluse seadus, rakendades paljusid komisjoni aruande tulemusi.
Tulemuste kongress tuvastas:
(1) Ameerika Ühendriikide valitsus peaks esmatähtsaks pidama Ameerika Ühendriikide lennuettevõtjate reisijate ohutust terrorismiohtude eest;
(2) presidendi lennundusjulgestuse ja terrorismi komisjoni 15. mai 1990. aasta aruandes leiti, et praegused lennundusjulgestussüsteemid pole sellise kaitse pakkumiseks piisavad;
(3) Ameerika Ühendriikide valitsus peaks viivitamatult võtma meetmeid lennundusjulgestusega seotud kehtivate seaduste ja määruste täieliku järgimise tagamiseks;
(4) Ameerika Ühendriikide valitsus peaks tegema koostööd Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kaudu ja otse välisriikide valitsustega, et suurendada välisettevõtjate lennundusjulgestust ja välisriikide lennujaamades;
(5) Ameerika Ühendriikide valitsus peaks tagama, et nii Ameerika Ühendriigid kui ka välisriikide lennuettevõtjad rakendaksid täiustatud turvameetmeid täielikult;
(6) kõik seitsmesele tippkohtumisele kuuluvad riigid peaksid viivitamata Bonni deklaratsiooni muutma, et laiendada sanktsioone kõigi terroriaktide, sealhulgas rünnakute eest lennujaamade ja lennuettevõtjate piletikassade vastu;
(7) Ameerika Ühendriikide valitsus peaks kahepoolsetel läbirääkimistel välisriikide valitsustega rõhutama rahvusvaheliste lennundusjulgestuse eesmärkide ajakohastamist;
(8) Ameerika Ühendriikide valitsusel peaks olema kehtestatud mehhanism, mille abil valitsus teavitab avalikkust juhtumipõhiselt ja ühtse riikliku standardi kohaldamise kaudu teatavatest usaldusväärsetest ohtudest tsiviillennundusjulgestusele;
(9) Ameerika Ühendriikide valitsusel on selle riigi vastu suunatud terroriaktide ohvrite ees Ameerika Ühendriikide suhtes erikohustus ning ta peaks osutama viivitamatut abi selliste ohvrite perekondadele ja tagama, et sellistele ohvritele ja nende perekondadele antakse õiglast ja kiiret hüvitist;
(10) Ameerika Ühendriigid peaksid tegema koostööd teiste riikidega, et kohustada terrorismi riiklikke sponsoreid õigusvastastena, isoleerides sellised sponsorid poliitiliselt, majanduslikult ja sõjaliselt;
(11) Ameerika Ühendriigid peavad välja töötama selge arusaama, et riigi toetatav terrorism ohustab Ameerika Ühendriikide väärtusi ja huve ning et terrorismiohu tõhusamaks tõrjumiseks on vaja aktiivseid meetmeid; ja 3
(12) USA-l peab olema riiklik tahe võtta kõikvõimalikud meetmed terroriaktide ennetamiseks, nende vastu võitlemiseks ja neile reageerimiseks.
President Bush kutsus ÜROs Liibüa välja, süüdistas kahtlustatavaid ja kehtestas ÜRO hartas lubatud rangemad sanktsioonid, mis keelavad igasuguse kaubandusliku lennunduse Liibüasse ja tagasi ühestki ÜRO liikmesriigist.
Sama sanktsioon kehtestati ka kõigi rikkujate suhtes ning lisaks naftatehnoloogilistele sanktsioonidele isoleeriti ja karistati Liibüat selle riiklikult toetatud terrorismi eest USA ja Ühendkuningriigi vastu 1992. aastal.

President George HW Bush puhkas kuulsalt oma perekonna juurest Maine'i rannikul Kennebunkportis, kus ta mängis poisina ja sõitis puhkusereisil kiirpaatidega. Kuid nagu Los Angeles Times 1988. aastal teatas, on Kennebunkport ja Walkeri punktis asuv perekonnaühendpalju enamat kui puhkusekoht”Bushi perekonnale.

Mehele, kes otsis oma õnne naftaärist ja kuulsust poliitikas, mehele, kes on elanud Pekingis ja Bakersfieldis, Midlandis ja Washingtonis, mehe jaoks, kes on täiskasvanute elu jooksul 28 korda kolinud, pidevalt George Bushi jaoks on olnud Kennebunkport. Igal eluaastal, välja arvatud siis, kui ta oli Teise maailmasõja ajal 1944 Vaikse ookeani ajal eemal, on Bush vähemalt korra koju tulnud.

George HW Bush oli üks II maailmasõja noorimaid merelennukeid, kellel on Ameerika pilootpresidentide kohta kõige muljetavaldavam rekord.
Mitte just 19-aastane, kui ta tiivad kätte sai, lennutas ta 1944. aastal vedajalt USS San Jacinto TBM Avengeri torpeedopommitajad. Öeldi, et Bush oli "üks Grummani parimatest klientidest", olles ühe Avengeri mootoriprobleemide alt välja lasknud ja teisest langevarjuga langetanud. Missioonil Bonini saarte kohal pani Jaapani helbed Bushi Avengeri põlema. Ta püsis õhus piisavalt kaua, et jõuda avaveeni. Ehkki tema kaks meeskonnaliiget hukkusid pärast Bushiga päästmist, päästis tulevase presidendi allveelaev. Pärast sõda ütles Bush, et Jaapani armee röövib rutiinselt kinni võetud lendlehti, kuid Bush tõdes, et ta on nii kõhn, et oleks kehva einet teinud.
Oma 58 lahinguülesande eest autasustati leitnant Jade Grade Bushi väärika lendristi ja kolme õhumedaliga
President Bushi kauaaegne sõber ja endine riigisekretär James A. Baker III saabus eile reede, 30. novembri 2018. aasta hommikul Houstoni koju, et teda kontrollida.

Viimasel päeval enne sama päeva möödumist külastas hr Bushi oma kauaaegne sõber ja endine USA riigisekretär James. Pagar III. President Bush muutus ootamatult erksaks ja silmad pärani. "Kuhu me läheme, küpseta?" ta küsis. "Me läheme taevasse," vastas hr Baker. "Sinna ma tahan minna," ütles hr Bush. Sellest teatas New York Times.

Endine president George HW Bush asub järgmisel nädalal USA Capitol Rotundas osariigis, teatasid kongressijuhid laupäeval - samm, mis on muutunud tavapäraseks endiste presidentide lahkumise austamiseks.

Bush, kes veetis kogu elu riigiteenistuses ja oli aastatel 41–1989 1993. president, suri reedel veidi pärast kella 10, umbes kaheksa kuud pärast oma naise Barbara Bushi surma.

Teda jäid ellu viis last, sealhulgas endine president George W. Bush ja Florida endine kuberner Jeb Bush. Kuues laps suri varases lapsepõlves. Varalahkunud endise presidendi üle elab samuti 17 lapselast.

USA praegune president Trump tellis kolmapäeval poolmasti juures lipud.

<

Andmeid autor

Jürgen T Steinmetz

Juergen Thomas Steinmetz on alates teismelisest Saksamaal (1977) töötanud pidevalt reisi- ja turismitööstuses.
Ta asutas eTurboNews 1999. aastal ülemaailmse reisiturismi tööstuse esimese veebikirjana.

Jaga...