Schengeni tsoon Horvaatiaga: head uudised turismile, halvad uudised turvalisusele?

Euroopa vaba reisitsoon peaks laienema - mis on selle tagajärjed?
1000 x 563 cmsv2 7fabc67e 7d60 5036 9e45 c33329312c30 3949334 33 1
eTN-i haldustoimetaja avatar

Horvaatia turism tunneb heameelt selle üle, et Horvaatiast sai ELis Schengeni viisariik. Horvaatia on täitnud liitumiseks vajalikud tehnilised kriteeriumid. Mida tähendab aga Schengeni laienemine Euroopale ja kas EL saab üle 2014. aastal alanud migrantide sissevoolust vallandatud piiripoliitika kriisist?

Vahepeal ütles Prantsuse president. "Me peame oma arengupoliitika ja rändepoliitika põhjalikult ümber mõtlema, isegi kui tegemist on vähemate riikidega Schengeniga." Prantsusmaa president ei usu, et Schengen veel toimib.

Horvaatia oleks Schengeni esimene territoriaalne laienemine enam kui kümne aasta jooksul, kui Šveitsi ühinemine 2008. aastal lõppes.

Schengeni tsooni kuulub praegu 22 EL-i 28 liikmesriigist ning neli ELi mittekuuluvat liikmesriiki: Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein. (2013. aastal ELiga ühinenud Horvaatia on Ühendkuningriigi, Iirimaa, Bulgaaria, Rumeenia ja Küprose kõrval üks kuuest Schengenivälise liikmesriigi hulgast.)

Tsooni välispiirid hõlmavad Euroopa Parlamendi andmetel 50,000 XNUMX kilomeetrit.

Kuid kuna poliitikas domineerib endiselt immigratsioon ja populismi tõus ning Brexitist tingitud tähelepanu hajutamine, tuleb paljusid ajutisi meetmeid veel tagasi võtta.

Ungarlane Viktor Orban on teeninud tohutu poliitilise kapitali oma uuest žiletraadiga kaetud piiritarast Serbiaga ja agressiivsest retoorikast Euroopa kaitsmise kohta migrantide eest.

Kuus Schengeni riiki rakendavad endiselt sisepiirikontrolli: Prantsusmaa, Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra.

Piirikontroll on Horvaatia Schengeni liikmeks saamisel suur probleem, mitte ainult seetõttu, et migrandid kasutavad jätkuvalt Balkanit Lääne-Euroopasse suunduva marsruudina, vaid seetõttu, et endisel Jugoslaavia riigil on 1,300 kilomeetrit piiri ELi mittekuuluvate riikidega.

Zagreb on pidanud veenma Brüsselit, et suudab tõhusalt hallata EL-i välispiiri, just ajal, mil piir on Berliini müüri langemise järel suurima surve all.

Teine probleemne piirkond on Pelješac, Horvaatia lõunapoolne maakits, mis näitab Montenegro poole. Sinna pääseb ainult mandri kaudu, läbides Bosnia territooriumi kitsa koridori, mis oli mõeldud Bosnia merele juurdepääsu võimaldamiseks. Topeltületus on juba suviste pikkade liiklustakistuste põhjuseks ning kardetakse, et piirikontrolli karmistamine võib veelgi süveneda.

Horvaatia peaks aga 2021. aastal valmima tohutu silla, mis viib liikluse üle Bosnia territooriumi; projekti on edasi lükanud Bosnia kartus, et see takistab suurte laevade liikumist selle ainsal avamerel.

IHS Markiti analüütikute sõnul kaotaks Schengeni sisenemine piirikontrolli 11.6 miljonile turistile (75% kõigist väliskülastajatest) igal aastal Horvaatiasse Schengeni ala riikidest.

See suurendaks ka turismi Euroopasse suunduvate külastajate seas, kellele antakse Schengeni riikides kehtiva viisa, lisades Horvaatia nende lubatud marsruutidele.

Andmeid autor

eTN-i haldustoimetaja avatar

eTN-i juhttoimetaja

eTN Ülesande toimetaja haldamine.

Jaga...