Saared ja kliimamuutused: turismi mõjutavad tormihood ja korallide pleegitamine

rohelised pärlid
rohelised pärlid
Linda Hohnholzi avatar
Kirjutatud Linda Hohnholz

Kuna Rootsi koolitüdruk ja kliimaaktivist Greta Thunberg tõi kliimakaitse teema oma streikidega poliitilisele ja sotsiaalsele päevakorrale, kliimamuutused on üha enam arutatud. Kui kliimamuutused mõjutavad kõiki eluvaldkondi, siis meretaseme tõus koos pidevalt tugevneva tormiga kujutavad saartele otsest ohtu. Hiljuti teatas Maailma meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), et 2018. aasta keskmine merepind oli 3.7 millimeetrit kõrgem kui eelmisel aastal ja on jõudnud satelliitide mõõtmiste järgselt kõrgeimale tasemele.

Viimastel aastatel on kliimamuutuste tõttu sademete, tormide, üleujutuste ja rannikuerosiooni intensiivsus ja sagedus suurenenud. Ehkki ilmastiku muutused ei mõjuta kõiki saari ühesuguses ulatuses, on enamik neist teadlikud olulistest muutustest - sealhulgas Green Pearls® Islandi partnerid. Selle asemel, et istuda käed rüpes ja oodata, millal maa sõna otseses mõttes jalgade alt maha pestakse, töötavad nad aktiivselt oma kodumaa ja habras ökosüsteemi kaitsmise eest kliimamuutuste mõjude eest.

Kliima Neutraalne Põhjameres

Põhjamere Juisti saar on seadnud endale ambitsioonika, kuid samas vajaliku eesmärgi: olla aastaks 2030 kliimaneutraalne. Juba praegu on kliimamuutuste tagajärjed Juistil juba tunda. Maade tormilainete eest kaitsmiseks mõeldud üha suuremate tammide arv on käegakatsutav meede ning saar väldib aktiivselt kasvuhoonegaase ka üleminekul autovabale transpordile. Juba mõnda aega on linn pakkunud projekte ja tegevusi, mis toovad kliimakaitse kontseptsiooni külastajatele lähemale, nii noortele kui vanadele, nagu näiteks programm „Juistuse kliimasäästja“ ja „Laste ülikool“.

Värvilised korallide aiad Maldiividele

Kliimamuutused on oma jälje jätnud ka India ookeanile. Reethi Faru ökokeskuse ümber asuva veealuse maailma eest vastutava merebioloogi Smrutica Jithendranathi sõnul pole merepinna tõus Maldiividele seni vähe mõju avaldanud. Kuid korallides on kliimamuutuste tagajärjed selgelt näha. Eelkõige põhjustab veetemperatuuri tõus ja üha ägedamad tormid neile pisikestele tundlikele loomadele tõsiseid kahjustusi, mis põhjustavad korallide pleegitamist ja isegi korallide surma.

Nende tähelepanekute põhjal on Reethi Faru kuurort käivitanud Filaidhoo korallide kaitse projekti. Spetsiaalselt loodud veealustes aedades levitab kuurort koralle ja istutab need umbes aasta pärast majarahusse tagasi. Veealused aiad ja majarahud pakuvad randadele kaitset ja takistavad nende uhtumist. Veel ühes paljudest Maldiivide atollidest, Põhja-Malé atollist, saavad ökokuurordi Gili Lankanfushi külalised ise aeda aeda noori koralle istutada ja aktiivselt osaleda kuurordi Coral Lines projektis. Pärast külalise lahkumist on neil võimalus jälgida ka korallide arengut kuurordi ajaveebis.

Koh Samui kliimamuutuste vastu

Säästlik kuurort Tongsai laht Koh Samuil keskendub kasvuhoonegaaside vältimise strateegiatele, sealhulgas mootorita veesport, saarte ekskursioonide jalgrattarent, ühisõit ja autode vältimine hotelli territooriumil. Kuurort on toetanud ka Green Islandi fondi alates selle loomisest kümme aastat tagasi. Organisatsiooni põhieesmärgid on kaitsta saare kliimat ja väärtuslikke ökosüsteeme. Näiteks on Green Islandi sihtasutus juba korraldanud partnerite, näiteks The Tongsai lahe abil Koh Samui autovabad nädalad, et tõsta teadlikkust vajadusest vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Andmeid autor

Linda Hohnholzi avatar

Linda Hohnholz

Peatoimetaja eest eTurboNews asub eTN peakorteris.

Jaga...