Hirmutav! Madalal kohal asuvad troopilised saared võivad olla elamiskõlbmatud 30 aasta jooksul

22
22
Juergen T Steinmetzi avatar

Madalad troopilised saared võivad merepinna tõusu ja lainetest tingitud üleujutuste tõttu 30 aasta jooksul elamiskõlbmatuks muutuda, viitavad uued uuringud. Nad ütlevad, et saared, sealhulgas paradiisipuhkuse sihtkohad, nagu Seišellid ja Maldiivid (pildil), võivad mõjutada neid juba 2030. aastal.

    • Eksperdid uurisid Marshalli saartel asuvat Roi-Namuri saart aastatel 2013–2015
    • Atollide peamine joogivee allikas on vihm, mis imbub maasse
    • Prognoositakse, et merevee tase võib seda allikat reostada
    • Prognoositakse seda 21. sajandi keskpaigaks aastas
    • Aastatel 2030–2060 võib inimeste arvukus atollisaartel muutuda võimatuks

Madalad troopilised saared võivad merepinna tõusu ja lainetest tingitud üleujutuste tõttu 30 aasta jooksul elamiskõlbmatuks muutuda, viitavad uued uuringud. Eksperdid hoiatavad, et Vaikse ookeani ja India ookeanide atollide magevee varud on nii kahjustatud kliimamuutused et paljud ei toeta enam inimest. Teadlased ennustavad, et selle sajandi keskpaigani jõuab pöördepunkt, kui joogiks sobiv põhjavesi kaob täielikult. Nad ütlevad, et saared, sealhulgas paradiisipuhkuse sihtkohad, nagu Seišellid ja Maldiivid, võivad kannatada juba 2030. aastal.

USA geoloogiateenistuse (USGS) ja Mānoa Hawaii ülikooli teadlased keskendusid Marshalli saarte vabariigis Kwajaleini atollil asuva Roi-Namuri saarele oma saidiuuringu jaoks, mis toimus 2013. aasta novembrist kuni maini 2015. Esmane allikas asustatud saarte magevett on vihma, mis imbub maasse ja jääb sinna värske põhjaveekihina, mis hõljub tihedama soolase vee peal. Prognoositakse, et merepinna tõus põhjustab tormivett ja muid laineid, mis uhuvad madalatel asuvatel saartel ja üle nende, mida tuntakse üleküllusena. See protsess muudab atollide magevee inimtoiduks kõlbmatuks.

fee7eb26 f5c4 4aca 9cf0 79fac306094c | eTurboNews | eTN

Eksperdid kasutasid mitmesuguseid kliimamuutuste stsenaariume, et prognoosida merepinna tõusu ja lainetest tingitud üleujutuste mõju piirkonnale. Teadlased ennustavad, et praeguste ülemaailmsete kasvuhoonegaaside heitkoguste määrade järgi on üleküllus 21. sajandi keskpaigaks enamikul atollisaartel igal aastal. Sellest tulenev joogikõlbliku põhjavee kaotus muudab inimeste elamise enamikus kohtades keeruliseks alates 2030. – 2060. See nõuab tõenäoliselt saareelanike ümberpaigutamist või märkimisväärseid rahalisi investeeringuid uude infrastruktuuri, hoiatavad teadlased.

Teadlased keskendusid Marshalli saarte vabariigis Kwajaleini atollil asuvale Roi-Namuri saarele (pildil) oma 2013. aasta novembrist kuni 2015. aasta maini toimunud uuringu jaoks. Eksperdid hoiatavad, et Vaikse ookeani ja India ookeanide atollide mageveevarud nagu Marshalli saarte (pildil) kliimamuutused kahjustavad nii palju, et paljud ei toeta enam inimest

tudy kaasautor, dr. Stephen Gingerich, USGS-i hüdroloog, ütles: "Ülepesemise tagajärjel satub soolane ookeanivesi maasse ja reostab mageveekihti. "Hilisem sademete hulk aastas ei ole piisav soolase vee väljavoolamiseks ja saare veevarustuse värskendamiseks enne järgmise aasta tormide saabumist, korrates üleujutusi." Marshalli saarte vabariigil on 1,100 atollil üle 29 madalal asuva saare ja seal elab sadu tuhandeid inimesi. Merevee tase tõuseb, kõige kõrgem on troopikas, kus asuvad tuhanded madalal asuvad korallide atollisaared. Meeskond ütles, et nende lähenemisviis võib olla kogu maailma atollide asendaja, millest enamikul on sarnane maastik ja struktuur - sealhulgas keskmiselt isegi madalamad maapinnad.

Teadlaste sõnul ei ole uued leiud asjakohased mitte ainult Marshalli saarte, vaid ka Caroline'i, Cooki, Gilberti, Line'i, Seltsi ja Spratly saarte ning Maldiivide, Seišellide ja Loode-Hawaii saarte jaoks. Varasemad uuringud nende saarte vastupanuvõimest merepinna tõusule eeldasid, et vähemalt 21. sajandi lõpuni on neil üleujutuse mõju minimaalne. Kuid varasemates uuringutes ei võetud arvesse lainepõhise ülepesu täiendavat ohtu ega selle mõju magevee kättesaadavusele. Uuringu juhtiv autor Dr Curt Storlazzi USGS-ist lisas: "Prognoositavasti jõuab kallinemispunkt, kui enamikul atollisaartel joogivee põhjavesi ei ole kättesaadav, 21. sajandi keskpaigaks. "Selline teave on võtmetähtsusega mitme ohu hindamiseks ja prioriteetide seadmiseks jõupingutustele riski vähendamiseks ja atollisaarte kogukondade vastupidavuse suurendamiseks kogu maailmas."

Uuringu täielikud järeldused avaldati ajakirjas Teadus ettemaksed

MIDA SELLEST ARTIKLIst ÄRA VÕTTA:

  • Researchers focused on Roi-Namur Island on Kwajalein Atoll in the Republic of the Marshall Islands (pictured) for their site study, which took place from November 2013 to May 2015 & Experts warn that freshwater reserves on atolls in the Pacific and Indian oceans, like those of the Marshall Islands (pictured) will be so damaged by climate change that many will no longer support humans.
  • Researchers from the US Geological Survey (USGS) and the University of Hawaii at Mānoa focused on Roi-Namur Island on Kwajalein Atoll in the Republic of the Marshall Islands for their site study, which took place from November 2013 to May 2015.
  • Researchers said that the new findings have relevance not only to the Marshall Islands, but also to those in the Caroline, Cook, Gilbert, Line, Society and Spratly Islands as well as the Maldives, Seychelles, and Northwestern Hawaiian Islands.

Andmeid autor

Juergen T Steinmetzi avatar

Jürgen T Steinmetz

Juergen Thomas Steinmetz on alates teismelisest Saksamaal (1977) töötanud pidevalt reisi- ja turismitööstuses.
Ta asutas eTurboNews 1999. aastal ülemaailmse reisiturismi tööstuse esimese veebikirjana.

Jaga...